:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2017/08/10/6979957t1hb118.jpg)
Eelmisel teisipäeval algas karujahihooaeg. Keskkonnaameti loal võib Jõgevamaal karukahjude vältimiseks küttida kuus ning Tartumaal neli karu. Mõlemas maakonnas on tänaseks päevaks kütitud juba kaks karu.
Karujahi esimestel päevadel tabasid kütid Jõgeva- ja Tartumaal juba neli mesikäppa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese karu tabas Jõgeva piirkonna jahimees Romet Välba neljapäeva õhtul ehk karujahihooaja kolmandal päeval. «Ma käisin tema liikumisi jälgimas juba 31. juulil ning panin söödaplatsile vanu meekärgesid nisuga segamini,» selgitas Välba, kel õnnestus nädal tagasi Kassinurme mägede lähistel tabada 120-kilone, umbes kuueaastane emane karu.
Romet Välba onu Urmas Välba selgitas, et selle looma laskmist võib nimetada halastuslasuks, sest karu oli kolme käpaga.
«Ma olen seda karu ka varasematel aastatel kohanud ning nägin, et üks karu teeb mu söödaplatsil selliseid kummalisi jälgi. Alles siis, kui karu sai lastud, nägin, et tegelikult tal ühte tagumist käppa polegi,» märkis Romet Välba. Seda, kuidas või millega karu oma käppa vigastas, ei teadnud Jõgeva kütid öelda. «Põhjuseks võib olla karude omavaheline arveteklaarimine või hoopis salaküttide silmusesse või raudadesse jäämine,» arvas Romet Välba.
Neli poega pesas
Eelmisel nädalal jäi samuti üks ligi 120-kilone mesikäpp Torma kandi jahimehe Gaido Padriku püssitoru ette. «Tal tuli karu ikka oma neli päeva passida, enne kui loom end näole andis,» rääkis MTÜ Jõgevamaa jahimeeste ühingu juht Mati Kepp.
Ka Tartumaal on neljast lasta lubatud karust juba esimesel nädalal tabatud kaks. Üks neist õnnestus tabada Rannu jahiseltsi liikmel Harri Salul, kes laskis 141 kilo kaalunud isase mõmmiku.
Kuna metssigu ka enam pole, siis käivad karud usinalt põdravasikate kallal, sõnas Janek Raid.
Amme piirkonna jahimees Kalev Adamson tabas eelmisel nädalavahetusel samuti ligi 150 kilo kaalunud isase karu. Nüüd võivad Tartumaa jahimehed lasta veel vaid ühe mesikäpa, sest ühe karulaskmise loa andis keskkonnaamet Võnnu jahinduspiirkonnale, kuna seal on mõmmikud palju kahju teinud.
Jõgeva- ja Tartumaa jahimehed kinnitavad kui ühest suust, et karudest nende metsades puudust pole, pigem vastupidi.
«Paar aastat tagasi jäi Gaido Padriku rajakaamerasse emakaru koos nelja pojaga. Nüüdseks on meil juba sellest pesakonnast sirgunud viis täiskasvanud karu,» märkis Mati Kepp. Tavaliselt on karul pesakonnas kaks-kolm poega.
«Karusid on palju ja kahju teevad nad ka päris korralikult,» märkis Linnumetsa jahiseltsi liige Urmas Välba. Mati Kepp teadis rääkida, et karu kasutab kohe juhust, kui mesitarudele ümber veetud elektrikarjus peaks katki olema, ning läheb tarusid rüüstama.
Põdravasikate murdjad
Puhja jahiseltsi juht Janek Raid sõnas, et ainuüksi nende jahipiirkonnas on ligikaudu kaheksa karu. «See on naeruväärne, et terve maakonna peale anti vaid neli laskmisluba. Oleme ulukiseireosakonnale saatnud videoid ja pilte sellest, kui palju meil karusid on. Kuna metssigu ka enam pole, siis käivad karud usinalt põdravasikate kallal,» lisas ta.
Jõgevamaa jahimehed taotlesid käesolevaks karujahihooajaks keskkonnaametilt luba küttida kaheksa mesikäppa, kuid keskkonnaamet andis vaid kuue karu laskmise loa. «No see kaheksa oli ka meil üsna tagasihoidlikult küsitud. Karud on väga julged. Ma näen isegi juba oma maja ligiduses karu. Tuleb umbes saja meetri kaugusele taluõuest,» rääkis Mati Kepp.
Karujahihooaeg kestab oktoobri lõpuni. Kogu Eestis tohib tänavu küttida 55 mesikäppa ja nädalaga on tabatud kümme karu. Eelmisel aastal oli karujahihooajal küttimis-kvoot 56 isendit, selle aja jooksul õnnestus küttidel tabada 55 karu.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/10/6979963t1hf251.jpg)