Liiga agarad inimesed kipuvad päästma ka neid, kes tegelikult abi ei vajagi

Päästjad aitasid mõni aasta tagasi Tartu lastekliiniku basseinist välja kähriku ja viisid ta metsa tagasi. Foto: Margus Ansu

​Kevadel, kui loomadel on pesitsusaeg ja ringi liigub palju noori metsloomi, hakkavad päästjatele tööd juurde andma inimesed, kes teatavad häirekeskusse neljajalgsetest abivajajatest. Viimastel pole tihti aga abi üldse vaja. 

Päästjatel on loomadega seotud väljakutseid väga palju, kinnitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. «Sageli pole päästjatel aga sündmuskohal midagi teha,» rääkis ta. «Näiteks helistatakse, kui nähakse rebast, aga kui päästjad kohale jõuavad, on loom juba plehku pannud.»

Kass on puu otsas!

Selle aasta maist augusti alguseni on Lõuna päästekeskus saanud abitus seisus looma või linnu pärast 80 väljakutset. 

«Kui kass on puu otsas, siis tavaliselt õnnestub omanikul ta toiduga alla meelitada ja päästjatel seal eriti tööd pole,» kirjeldas Marek Kiik juhtumeid, mille puhul inimesed päästjaid appi kutsuvad. «Kui aga mõni lind on ventilatsioonišahti eksinud või metskits kuhugi kinni jäänud, siis aidatakse loomad tagasi loodusesse.»

Haruldasemad linnud, näiteks kotkad, viiakse jälgimise alla, aga tavaliselt sõidutavad päästjad looma tagasi metsa. «Lõuna-Eestis on palju liiklusõnnetusi metskitsedega ja enamasti on kannatajaks loom,» lisas Marek Kiik. «Siis helistame kohalikele jahimeestele, et nad loomaga tegeleksid ja vajaduse korral ka tema piinad lõpetaksid.»

Kui inimene ei karda looma, siis võiks teda ise abistada või helistada keskkonnainspektsiooni. «Kui on hirm, siis on targem päästjad kutsuda,» sõnas Marek Kiik. «Lind võib nokaga lüüa, kui teda aidata soovitakse.» 

Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Kerly Virk ütles, et politseile loomadega seotud väljakutseid ei laeku. «Politsei sekkub vaid siis, kui loomale on pahatahtlikult liiga tehtud, näiteks linde või kasse õhupüssist tulistatud,» selgitas ta.

Ka mittetulundusühingus Eesti Loomakaitse Selts on suvel töine aeg. «Kui talvel meil metsloomade ja lindude kohta teavitusi enamasti pole, siis suvel helistatakse üsna palju,» ütles loomakaitseseltsis hädajuhtumitega tegelev Maaja Mäll. «Saame soojal ajal vähemalt kuus-seitse kõnet päevas.» 

Aga mis puhul sulelist või karvast aidata? Maaja Mäll ütles, et kui tegemist on väga väikese linnupojaga või kui lind on vigastatud, siis tasub teda märgata. 

Keda aidata, keda mitte?

Suuremat tervet linnupoega, kelle kohal vanemad ringi tiirutavad, ei tohiks kindlasti kuhugi mujale viia. «Inimesed teevad selle vea ja helistavad meile, kui lind on juba mitmendat päeva nende juures,» rääkis Maaja Mäll. «Sellisel juhul tuleb ta kindlasti oma tavapärasesse keskkonda tagasi viia.»  

Vigastatud lind tuleks viia loomakliinikusse. «Aga peab olema tähelepanelik, sest kõik kohad ei võta linde vastu,» hoiatas Maaja Mäll. «Võib juhtuda, et kui linnul on tiib viga saanud, siis võidakse ta magama panna.» 

Vigastatud metsloomale ei tasu inimesel läheneda, temast tuleb teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. «Metsloomad võivad olla ohtlikud või haiged,» selgitas Maaja Mäll. Rebased, hundid ja teised kiskjad võivad rünnata, kui neid abistada püütakse, ja seega on õigem jätta nende abistamine asjatundjate hooleks.