Burlakk Leigo moodi vedas kontserdikohale uue ujuvlava

Tõnu Tamm veab kontserdipaika uue lava. Foto: Margus Ansu

​Leigo talu peremees Tõnu Tamm võtab istet pikal pinnulistest ja küllap ka vaigulistest kuuselaudadest pingil ja paneb käed puhkuseks kuklale risti. Kaks aastat tagasi saadud idee on võtnud valmis kuju. Äsja on suurel järvel oma kohale jõudnud suur ujuvlava. Ta on selle ise kaldal kõndides mõni minut tagasi järve teisest otsast kohale sikutanud, laval töömehed. «Burlakk Leigo moodi,» viskas ta nalja.

Burlakk Leigo moodi

Burlakid olid vanal hallil ajal Volga ääres mehed, kes vedasid jõekaldalt lotjasid vastuvoolu. Kohatist vastuvoolu on tundnud Tõnu Tamm koos perega ka järvemuusika festivali korraldades. Nii näiteks oleks suur ujuvlava varemgi valminud, aga nappis raha. Lõpuks ikka tuli loodetud PRIA toetus.

Kaua tulnud, kaunikene. Uut lava on peremees koos lähedastega kavandanud nõnda, et tulemus ei takistaks nähtavust. Et maastik ja tuleetendus publikule kenasti nauditav oleks, on ehitamisel kasutatud läbipaistvat polükarbonaati. Katuse alla mahub umbes 200 inimest.

Täna ja homme

Täna ja homme tuleb järvemuusika Leigol kuulajate ette kahekümnendat korda. Peretütar

Tiiu Tamm istus korraks pikale pingile. Selliseid pingiridu ei ole varem suure järve ääres olnud. Foto: Margus Ansu

Tiiu Tamm juhib programmi tutvustades erilist tähelepanu lastekontsertidele. Mõlemal päeval – täna kell 18 ja laupäeval kell 17 – algab kava Camille Saint-Saënsi «Loomade karnevaliga» ansambli Järvi Instrumentalists esituses ning konferansjee Rasmus Kulli ja viieaastase kuldsuu Oliver Kõvaski osalusel.

Tänavuse festivali lõpetab aga homme hilisõhtul suur juubelikontsert, mille pealkirjas on neli nulli ehk «Leigo 20, maestro Neeme Järvi 80, ERSO 90, Postimees 160». Kõlab Franz Schuberti sümfoonia nr 9.

Esimesel festivalil korraldas toona 15-aastane Tiiu Tamm põhiliselt piletimüüki, kuid sellest rohkem on tal meeles muusika käsikäes loodusega.

Tõnu Tamm tõstab möödunud aastatest esile kõigepealt esimesel festivalil esinenud orkestri Tallinn Brass. Seejärel tuleb talle meelde, kuidas ta sai nõusse suure sümfooniaorkestri – kõigepealt Vanemuise oma ja seejärel ERSO.

Kolmandaks meenub talle valge tiibklaveri viimine parvel suure järve saarele, et seal saaks mängida Kalle Randalu. Ja üks meeldejäävaim hetk oli see, kui Leigo talu sai osta tänu Hansapangale kalli digioreli, mis võimaldas tuua orelimuusika vabasse õhku.

«Nii, nüüd on hea küll!» hüüab Tõnu Tamm. «Pane kinni!»

Tohutu suure haamriga abiline mõnikümmend meetrit eemal järve kaldal lööb vaia maa sisse ja seob ujuvlava kindlalt paika. 

Peremehe puhkepaus saabki läbi.

Tõnu Tamme puhkepaus. Lava on saanud õigele kohale. Foto: Margus Ansu

Aastast 1998 aastani 2017

• 1998. aastast, kui Leigo talus esines Tallinn Brass, toimusid kontserdid väikesel järvel pajudega saarel.
• 2001. aastal valmis suurem järv ja nn tagurpidi vihmavarjudega lava, kus esines Eesti riiklik sümfooniaorkester.
• 2015. aastast on Leigo järvemuusika festivali eeskavas ainult sümfooniline muusika.
• Eelmistel festivalidel on kuulajate ette astunud Chalice, Emilia Torrini, Eric Truffaz, Jäääär, Kimmo Pohjonen, Mari Boine, Nils Petter Molvær, Siiri Sisask, Ultima Thule, vennad Urbid, Villu Veski jpt.
• Järvi perekonna muusikud on Leigo järvemuusikaga seotud 2008. aastast, kui Leigol leidis aset Järvide suveakadeemia.
• Leigo järvemuusika festivali korraldab juba 20 aastat Leigo talu peremees Tõnu Tamm koos perega.

Allikas: Leigo talu