Moodne hüdrokülv lõi Toome nõlvad rohetama

Hüdrokülvi tehti Toome nõlval ka eile päeval, kui Larix Grupi töömehed pritsisid üle need kohad, mis jäid esimesel korral puutumata. Foto: Jaan Olmaru

Tartu linnamajandusosakonna juhataja Rein Haagi sõnul katsetatakse Toome nõlvadel muruseemne külvamist uudse tehnoloogia abil, mida nimetatakse hüdrokülviks. 

«Meil on viimasel ajal väga tugevad vihmasajud ja vesi uhub muruseemne minema. Hüdrokülv on aga erosioonikindel,» lausus Haak. 

Teise põhjusena mainis Haak seda, et möödunud sügisel nõlva kindlustustöid alustanud OÜ Puuhooldustöödele surub peale septembris saabuv lõpptähtaeg, hüdrokülv on aga kasvava murukatte saamiseks üks kiireimaid meetodeid.

«Seal tehti osa kohti ka murumättaga, aga ütleme nii, et selle töö tempo ei vastanud meil lepingus sätestatud ajale ja nüüd katsetatakse kiiremat tehnoloogiat,» lausus Haak. Umbes 4000 ruutmeetri suuruse pinna katmiseks kulus firmal aega neli tundi.

Väga erosioonikindel

Hüdrokülvi teinud OÜ Larix Grupp juhataja Martin Nõmmann ütles, et nende firma on seda meetodit Eestis praktiseerinud juba üle kümne aasta. Tartus on varem hüdrokülvi katsetatud ERMi uue peahoone ümbruse haljastamisel. 

Uudse haljastusmeetodi suurimaks plussiks peab Nõmmann väga erosioonikindlat tulemust, seega saab seda edukalt kasutada järskudel teepervedel ja mäenõlvadel. «Vihm ei pese külvatud muru­­seemet minema. Üks eelis on ka see, et selle all ei pea olema väga korralikku mullakihti,» sõnas ta.

Pirogovi-tagusel nõlval kasutas firma Ameerikas toodetud segu, mis on tehtud põhu baasil. «Seal on seitsme erineva fraktsiooniga kiudusid, on liimid, väetised, muruseeme ja kõik muu vajalik,» selgitas Nõmmann. 

Kõige levinum hüdrokülvi segu on tehtud siiski puukiu baasil. «Eks iga tootja arvab, et tema segu on kõige parem, aga meie oleme jäänud selle juurde. Sobib eriti järskudele nõlvadele, aga kuna see on nii hea materjal, siis oleme seda kasutanud ka mujal,» ütles Nõmmann.

Muru kasvab paremini

Kui palju sellisel meetodil külvamine maksab, jättis ta enda teada, kuid tema väitel on see odavam kui kasutada erosioonikindlaid kookosmatte.

«Eelis on ka see, et muru läheb ilusamini ja paremini kasvama. Kookosmatti on põhimõtteliselt ka võimatu hooldada. Seda ei saa trimmerdada, sest võrgu niidid kipuvad ümber trimmeri minema. Samuti peab kookosmati aluspind olema sile, sest muidu jääb see visuaalset kole,» kirjeldas Nõmmann.

Kui kiiresti võiks hüdrokülviga kaetud alal juba muru kasvada, sõltub eelkõige ilmaoludest. «Kahe nädalaga peaks esimesed murulibled välja tulema ja kuu aja pärast on juba päris roheline. Aga kõik sõltub vihmast, päris kuivaga ei kasva midagi,» tõdes Nõmmann.

Kuna nõlvale pritsitud segu on rohelist värvi, tundus kaugelt vaadates juba eile, et nõlval kasvab rohi. Tegelikult annab roheline värv töö tegijale hea pildi, milline osa on juba kaetud ja milline katmata. 

«Eks ta näeb niimoodi ka parem välja, aga see roheline värv kaob paari nädalaga ära,» lausus Nõmmann.

Toome nõlva praegusi heakorrastustöid teeb OÜ Puuhooldustööd, ehitusprojekti koostas OÜ Roadplan. Tööde kogumaksumus on 93 713 eurot. Tööd tehakse keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.