Katserühm saab bussiga sõita tasuta. Tavakasutuses on võimalik osta perioodipilet ja siis süsteem registreerib sõidu. Või saab osta korrapileti, kuid erinevalt ühiskaardist ei käi raha ette laadimist, vaid ost kajastub kas telefoniarves või läheb maha krediitkaardilt.
Birnbaum lisas, et suure katsetamise eesmärk on uurida süsteemi töökindlust ja rakenduse kasutusmugavust alates allalaadimisest kuni kontrolörile sõiduõiguse tõendamiseni.
Muu hulgas on vaja veenduda, et sõit ikka kindlasti registreeritud saaks ega sõideta jänest, teisalt aga, et süsteem ei tikuks piletit müüma neile rakenduse kasutajatele, kes tegelikult hoopis jalgrattal bussi kõrval sõidavad.
Plaanis on ka koormusproov, kus kümned katsetajad palutakse korraga ühe bussi peale.
Jiffi annab bussikasutajate kohta palju enam teavet kui praegune bussikaardil rajanev süsteem.
Peaks prooviaeg minema viperusteta, on tartlastel lootust senisest mugavamalt bussiga sõita juba selle aasta lõpus. Siiski on siin mitmeid mööndusi. See võimalus terendab Androidi omanikele, iPhone’i tarvis ei ole rakendus veel katsetusvalmis.
Teiseks ei ole esialgu võimalust seda rakendust kasutada neil, kellel on seaduse alusel või Tartu linna määruse alusel tasuta sõidu õigus. Nende inimeste andmestik on kantud ühiskaarti haldava Ridango süsteemi, kuid Jiffi kontod on vähemalt esialgu anonüümsed, selgitas Kallaste.
Miks on aga arendustöö kestnud nii pikalt, kui alguses loodeti töötavat lahendust juba 2015. aasta sügiseks?
«Kui võsa maha võtta, hakkad metsa nägema: kõiki tehnilisi nüansse ja lahendusi, mida alguses ei näinud,» ütles Birnbaum. «Suur probleem on, et me ei kontrolli mobiiltelefonide maailma, mille tehnilistest trendidest me sõltume. Paljudel telefonidel on aku kasutuse kontrolli mehhanismid, millega reguleeritakse Bluetoothi tööd, aga meie süsteemi tarvis peab see olema sisse lülitatud. Peame natuke ka telefoni juhtima, aga alati pole see lihtne.»