Tartu bussides algab suur piletimüügi vabakäesüsteemi katsetus

Tartu ühistranspordi kvaliteedijuht Veronika Kallaste ja Jiffit arendava T Solutionsi tegevjuht Andres Birnbaum on juba mõnda aega katsetanud, kuidas toimib bussipiletite vabakäesüsteem, augusti keskel saab seda Tartus proovida 80-liikmeline katserühm. Foto: Margus Ansu

Ehk küll kaks aastat plaanitust hiljem, kuid seda enesekindlamalt, asuvad ettevõtlusvõistluse Ajujaht võitnud Jiffi meeskond ja Tartu linnavalitsus suure hulga tartlaste abiga katsetama ühistranspordi innovaatilist mobiilset piletimüügisüsteemi. See saab aru, kui sõitja on bussi tulnud ja registreerib tema eest automaatselt sõidu või müüb pileti.

Selleks on bussisõitjal vaja alla laadida mobiilirakendus, mis esialgu on loodud Androidi operatsioonisüsteemile ja kasutab toimimiseks Bluetoothi tehnoloogiat.

Just neil päevil pannakse kokku kuni 80-liikmelist katserühma, kuhu sobivad Androidi süsteemiga nutitelefonide omanikud, kes sõidavad Tartus sageli bussiga.

Esiotsa on nõuks võetud katsetajad leida linnavalitsuse, Vanemuise, Tartu ülikooli kliinikumi ja Tiigi seltsimaja töötajate hulgast. Prooviaeg algab 18. augustil ja on mõeldud kestma septembri lõpuni.

Seadmed olemas

Tartu bussid on juba praegu kõik varustatud seadmetega, mis võimaldavad kasutada Jiffi rakendust. See tähendab signaalmajakaid,  mille ülesanne on selgitada, et inimene on oma telefoniga just nimelt selles bussis. Signaalmajakate tööd juhib keskarvuti ja seadmed on interneti kaudu ühendatud Jiffi haldussüsteemiga.

Tartu ühistranspordi kvaliteedijuht Veronika Kallaste ütles, et väiksem ring, sealhulgas ta ise, on süsteemi proovinud juunist saati ja suuremaid tõrkeid ei ole olnud. Vaid ühel sõidul selle kahe kuu jooksul on ta sõidu kestel korra bussist välja registreeritud ja siis kohe jälle tagasi registreeritud. 

Jiffit arendava T Solutionsi tegevjuht Andres Birnbaum ütles, et nad tahavad suure katsetamisega kindlust leida, et süsteem registreerib sõitjad bussi ja sellest välja õigel ajal, õiges kohas ja õigel liinil.

Nii peavadki katserühmas osalema nõustunud jälgima, kas nad on registreeritud õigesse bussi ja õigest peatusest, kas kellaaeg klappis. Kallaste ütles, et see ei tähenda üksipulgi näpuga järje ajamist igal sõidukorral, aga sõidu lõppedes tuleks siiski telefonilogist üle vaadata, kas andmed olid õiged.

Katserühm saab bussiga sõita tasuta. Tavakasutuses on võimalik osta perioodipilet ja siis süsteem registreerib sõidu. Või saab osta korrapileti, kuid erinevalt ühiskaardist ei käi raha ette laadimist, vaid ost kajastub kas telefoniarves või läheb maha krediitkaardilt.

Birnbaum lisas, et suure katsetamise eesmärk on uurida süsteemi töökindlust ja rakenduse kasutusmugavust alates allalaadimisest kuni kontrolörile sõiduõiguse tõendamiseni.

Muu hulgas on vaja veenduda, et sõit ikka kindlasti registreeritud saaks ega sõideta jänest, teisalt aga, et süsteem ei tikuks piletit müüma neile rakenduse kasutajatele, kes tegelikult hoopis jalgrattal bussi kõrval sõidavad.

Plaanis on ka koormusproov, kus kümned katsetajad palutakse korraga ühe bussi peale.

Jiffi annab bussikasutajate kohta palju enam teavet kui praegune bussikaardil rajanev süsteem.

Peaks prooviaeg minema viperusteta, on tartlastel lootust senisest mugavamalt bussiga sõita juba selle aasta lõpus. Siiski on siin mitmeid mööndusi. See võimalus terendab Androidi omanikele, iPhone’i tarvis ei ole rakendus veel katsetusvalmis. 

Teiseks ei ole esialgu võimalust seda rakendust kasutada neil, kellel on seaduse alusel või Tartu linna määruse alusel tasuta sõidu õigus. Nende inimeste andmestik on kantud ühiskaarti haldava Ridango süsteemi, kuid Jiffi kontod on vähemalt esialgu anonüümsed, selgitas Kallaste.

Miks on aga arendustöö kestnud nii pikalt, kui alguses loodeti töötavat lahendust juba 2015. aasta sügiseks?

«Kui võsa maha võtta, hakkad metsa nägema: kõiki tehnilisi nüansse ja lahendusi, mida alguses ei näinud,» ütles Birnbaum. «Suur probleem on, et me ei kontrolli mobiiltelefonide maailma, mille tehnilistest trendidest me sõltume. Paljudel telefonidel on aku kasutuse kontrolli mehhanismid, millega reguleeritakse Bluetoothi tööd, aga meie süsteemi tarvis peab see olema sisse lülitatud. Peame natuke ka telefoni juhtima, aga alati pole see lihtne.»

«Sellise maailmas uudse lahenduse juurutamine on olnud aeganõudev, Jiffi pole mingi erand,» märkis Kallaste. «Jiffiga on pidevalt kerkinud esile küsimusi, mis on nõudnud esialgsete plaanide korrigeerimist. Ette on tulnud mitmeid tehnilisi probleeme, mida Tartu linn ega ka Jiffi meeskond ei suutnud kaks aastat tagasi ette näha.»

Rohkelt infot

Jiffi annab bussikasutajate kohta palju enam teavet kui praegune bussikaardil rajanev süsteem, millega registreeritakse üksnes sõidu algus. Jiffi teab ka seda, kuhu sõit viis.

Peale selle, nagu Birnbaum märkis, koguneb andmeid sellegi kohta, kuidas inimesed bussis liiguvad. Mida sellest välja lugeda ja millist tulu see annab, on omaette küsimus.

Jiffi üks võlusid on, et ühissõidukisse sisenemise aeg peaks lühenema. Tuvasti juures piiksutamine võtab aega küll vähe, kuid suurte inimhulkade korral annab tunda, kui see viivitus ära jääb. Tartus on sellel aastal registreeritud keskmiselt 1 070 000 bussisõitu kuus.

Jiffi vastu on huvi tuntud ka teistes linnades ja seda on katsetatud mõnes Helsingi trammis.