/nginx/o/2017/08/03/6954965t1ha5b8.jpg)
Tartusse sõidab kontserti andma Tom Sonntag (52), kes elab Taanis, kuid on pärit soomerootsi perekonnast Soomest. «Põhjala helipildid» tulevad kuulajate ette Jaani kirikus laupäeva õhtul. Eestisse saabus ta augusti esimesel päeval ja vastas küsimustele meilitsi.
Tänavu mais ilmunud kaksikplaat «View» (pildil) on teie viies album. Kuidas te kirjeldaksite selle muusikat ja tekstide sisu?
Soovin, et oleks aeg, mil tume, sügav ja valulik armastus ei hirmutaks meid. Selle albumiga üritan ma luua helipilte, mis aitaksid kuulajal iseendasse vaatamisega luua endale tõeline väljavaade ehk view, leida üllatavaid ja ootamatuid vaateid elule.
Kui sa häälestad end melanhoolse optimismi lainele, mõistaksid paremini muusikat minu uuel albumil. Sellise helikeele mõistmiseks on vaja tahtmist, aega ja üksiolekut, et märgata ja leida see mõõde iseendas. Mulle on ka sõnad ja tekstid muusika.
Andsite juulis kaks kontserti Soomes. Kuidas publik need vastu võttis?
Üritan alati lähtuda saalis inimeste reaktsioonist ja kuulata ka vaikust ruumis. Vaikus näitab nende huvi ja vastuvõtlikkust minu muusika suhtes. Peegeldan oma ideid ja filosoofiat muusika kaudu, kuid on raske seda kuulajatele edasi anda arusaadavalt, sest olen ratastoolis ja haige inimese seisundis. Kuid ma jään alati ausaks ja avatuks.
Neil Soome kontsertidel ei lausunud inimesed sõnagi, kui välja arvata reaktsioon paarile minu poolt visatud naljale. Armastan eneseirooniat kerges melanhoolses võtmes. Publik kuulas siiralt ja enesessevaatavalt.
Kui palju teie kui soomerootslane olete soomlane, rootslane ja taanlane?
Minu kunstnikuhing on kindlalt ankurdatud Soome ja kogu Põhjamaa loodusesse ja mentaliteeti. 30 aasta vältel olen vabama elustiiliga Taanis õppinud kasutama erilist kerget huumorit vastukaaluks ja kontrastiks põhjamaisele müstilisele raskepärasusele.
Mitmendat korda olete nüüd Eestis ja kui palju olete siin kontserte andnud?
Olen olnud Eestis 32 korda ja selle aja jooksul andnud siin kümneid kontserte: Haapsalu kuursaalis, Pärnu rannahoones, Tartu ülikooli muuseumi valges saalis Toomel, Taagepera lossis, Tallinnas Mustpeade majas ja mujalgi. Eestis on alati olnud hea publik ja väga südantsoojendav tagasiside, mida mujal kohtab harva.
Milline on teie muusikaline haridus?
Muusikaga kohtusin lapsepõlvekodus, sest mu isa mängib ja loob rahvamuusikat. Klaveri- ja laulutunde sain privaatõppena muusikutelt, kes on õppinud Sibeliuse akadeemias Helsingis. Lisaks muusikarahvaülikoolid Soomes ja Taanis.
Nagu ennist mainisite, olete ratastoolis ja haige. Erinete nii liikumise kui ka pillimängu poolest tavalistest muusikutest. Mis on selle põhjustanud?
Olen sündinud lihasdüstroofiaga, mis on progressiivse loomuga. Seetõttu on mulle suur väljakutse leida tehnilisi ja praktilisi lahendusi, et suudaksin veel jätkata klaveri mängimist. Ma ei jõua enam hoida ise oma käsi klaverimänguasendis ja kasutan toetussüsteemi, mille olen välja arendanud ise koos ühe hea sõbraga.
Jaani kiriku kontserdi pealkiri on «Põhjala helipildid». Helipiltide loomine on maalimine. Kuid te maalite ka pintsliga. Kui tähtis on teile värvidega maalimine?
Maalimine on teistsugune loomise vorm kui muusika, see on väga nauditav, kuid muusika tegemine võtab siiski enamiku ajast. Maalimine kui füüsiliselt keerulisem protsess on jäänud tagaplaanile.
Siin saab kuulata ja vaadata Tom Sonntagi esitamas laulu «Come Day».