Linnamuuseum võtab nüüd kõik külastajad vastu punaselt vaibalt

Tartu linnamuuseumi peavarahoidja Kaie Jeeser (vasakult), administraator Tanel Karja ning arendusjuht ja direktori asetäitja Marge Rennit võtsid korraks istet muuseumi peaukse kõrval oleval pingil, mille juurde on kõnniteele maalitud sama tooni vaip. Foto: Sille Annuk

Isegi nina maas kõndijatel ei jää väga suure liikluse ja müraga Narva maantee ääres enam märkamata Katariina majas asuv Tartu linnamuuseum, sest selle ukse ees on kõnniteele maha maalitud uksega sama tooni punane vaip, mis oma suuruselt passiks keskmise suurusega elutuppa. 

Ja vähe sellest: kahel pool peaust on pingid, väike kappriiul muuseumi trükistega ning prügikastid. «Miks mitte punane vaip ukse ees,» ütles Tartu linnamuuseumi arendusjuht ja direktori asetäitja Marge Rennit. «Meie 1790. aastal valminud maja on ju kodu olnud.» 

Peaukse kõrval ühel pingil koos linnamuuseumi peavarahoidja Kaie Jeeseri ja administraator Tanel Karjaga pisut jalgu puhates selgitas ta, et nii kõnniteele tehtud suure vaiba kui teiste uuenduste eesmärk on maja juures pisut elevust tekitada ning muuseumile rohkem tähelepanu pöörata.

Ratturitele Tartu linnud

«Probleem on siin see, et muuseumi ilus suur maja kaob suure tänava ääres ära, kesklinna poolt tulles on tankla ju otse ees,» selgitas Marge Rennit. «Teisalt ei ütle ma ühtegi halba sõna meie peasissekäigu kohal lehvivate lippude kohta, kuid need tekitavad sellest hoonest ametiasutuse mulje. Tahtsime, et siin oleks rohkem vürtsi ja värvi.»

Eeldused muutusteks tekkisid eelmisel aastal, kui naabruses oleva Roosi tänava põhjaliku ümberehituse käigus tehti laiemaks ka linnamuuseumi ees olev kõnnitee. Paraadukseesise vaiba, pinkide ja muuga värskendamise idee ning kujundus tuli muuseumiga koostööd tegeva Laika, Belka & Strelka OÜ sisearhitektidelt Krista Leplandilt ja Malle Jürgensonilt. 

Vaiba maalis sillutisele paari päevaga videokunstnik Kai Kaljo. 

Päris valmis muuseumi uksealune veel pole, puudu on kõnnitee serva kavandatud rattahoidjad, kus kohti kümnele kaherattalisele sõiduriistale. Ka Kino Maastikuarhitektide OÜ kujundatud rattahoidlad tulevad tavapärastest erinevad, Tartule omaseid suuri ja väikseid hakke meenutavad. 

Linn toetas

«Tore algatus muuseumilt,» tunnustas tehtut Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «Varsti on seal kõik valmis ning pilt on võrreldes varasemaga hulga silmapaistvam ja külastajasõbralikum.»

Et linnamuuseumil polnud oma tänavusse eelarvesse ukseesise elavdamiseks raha kavandatud, siis eraldas Tartu linnavalitsus muuseumile nendeks töödeks juuni lõpus 3405 eurot. Sellest 705 eurot kulus hoone esialgsele otstarbele ehk kodule viitava vaiba maalimiseks, 2700 eurot läheb jalgrattahoidjate soetamiseks. Kokku 800 eurot maksnud kaks pinki ostis linnamuuseum oma raha eest. 

Katariina maja

• Aadressil Narva maantee 23 asuv Tartu linnamuuseum tegutseb 1790. aastal valminud leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsi elamus, mida tuntakse ka Katariina majana. 
• Hoone arhitekt oli tollase Tartu tuntuim ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes töötas siin üle neljakümne aasta ning projekteeris ka ülikoolilinna raekoja. 
• Von Pistohlkorsi elamu oli esimene kivimaja Peterburi linnaosas, praegusel Ülejõel. Hoone asus Koolujõe ääres. Nimelt voolas toona veel Emajõgi kahes harus ümber Holmiks nimetatud saare. 19. sajandi algul aeti Koolujõgi linnaelanike abiga prahti täis ning saar ja jõeharu kadusid linnapildist. 
• Sissepääs majja oli esialgu Kivi tänavalt. Kahekorruselise varaklassitsistlikus stiilis, kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli kaheksa tuba, eeskoda ja köök, teisel korrusel suur saal ja salongid. Maja juurde kuulusid ka hobusetallid ja laut.
• Legendi järgi olevat Narva 23 majas peatunud Vene keisrinna Katariina II ning nii kutsutakse seda ka Katariina majaks. 

Allikas: Tartu linnamuuseum