/nginx/o/2017/08/01/6950093t1h73cb.jpg)
Ulilasse kavandatakse suurejoonelist projekti, kus kuuehektarisele maa-alale plaanitakse rajada 12 kinnistut tööstusettevõtetele. Sinna juurde on kavas ehitada ka elamurajoon, nagu selgitas Puhja volikogu esimees Vahur Jaakma.
Ulilasse planeeritakse tööstusparki ja elamurajooni
3. august 2017, 07:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta täpsustas, et tööstuspark on vallavalitsuse ja SA Puhja Valla Arenduse ühisprojekt. Selle rajamiseks soovivad nad eurotoetust.
Üha vähem rahvast
Tööstuspargi rajamise vajadus tekkis Jaakma sõnul sellest, et praegune Puhja vald ehk tulevane Elva vald on järjepidevalt kahaneva rahvastikuga omavalitsus ja oleks vaja luua juurde uusi töö- ja elukohti. «Ainukene küsimus on see, kuidas saada siia inimesi, kes muidu läheksid Tartusse või Tallinna,» nentis ta.
Jaakma sõnul on idee luua töötingimused eelkõige nendele, kes praegu töötavad kitsastes tingimustes ja kellel ei ole võimalik praegu oma ettevõtet laiendada. Samuti tahavad nad tuua Ulilasse rohkem teaduspõhist tootmist.
SA Puhja Valla Arenduse arendusprojektide konsultant Indrek Kärner sõnas, et tööstusparki ootavad nad eelkõige hea keskmise palgaga, kuid mitte keskkonda reostavaid ettevõtteid. Tema sõnul ei pelga kohalikud tööstusi, sest 1980. aastatel käis Ulilas vilgas tööstuselu.
Jaakma sõnul on juba praegu osakese tööstuspargist broneerinud biokatlamaja ja seal hakatakse kaugkütet taastama. «Biokatlamaja hakkab kütma Ulila aleviku ja tööstuspargi hooneid ning ka elamuid, mis sinna juurde tulevad,» ütles ta. Tema sõnul ootavad sealsed elanikud kaugkütet väga, sest see on hinna poolest elektriga kütmisest kaks korda soodsam ja ka mugavam, sest puude tassimine jääb ära.
Ulilasse planeeritava tööstuspargi maa ja elamumaa kuuluvad praegu riigile, kuid Jaakma selles probleemi ei näe. Ta ütles, et maa-ametiga on juba läbi räägitud. «Maa-amet ei näe takistusi, et anda omavalitsusele see tulevase elamumaa tükk, sest neil endal pole sellega muid plaane. Tööstusmaa on samuti riigi maa ja taotleme seda munitsipaalomandisse,» rääkis ta.
Jaakma ütles, et võimalikud on kaks varianti: riik kas võõrandab maa neile tasuta ja seab piirangud või müüb maa neile turuhinnast mingisuguse protsendi alusel, mitte täisturuhinnaga.
Tööstuspark on planeeritud kuue hektari suuruseks ning Jaakma sõnul kulub selleks ümmarguselt 900 000 eurot. Tema sõnul saab selle raha eest ehitada kogu vajaliku taristu.
Ideed maha ei maeta
Toetust tööstuspargile plaanitakse saada EASi piirkondade konkurentsivõime suurendamise programmist ja sellekohane otsus peaks tulema 2018. aasta hilissuvel.
«Tahame saada 85 protsendi ulatuses toetust ja 15 protsenti peame ise panustama. Täismahus laenu ei kavatse võtta, sest see oleks liiga riskantne ja läheks kalliks,» rääkis Jaakma. Tema sõnul ei kavatseta projekti ideed mingil juhul maha matta, isegi kui esimese korraga jääb toetus saamata.
Jaakma ütles, et kui toetust saadakse, siis tööstuspargi ehitust alustatakse järgmise aasta lõpus. Ta loodab, et ehitus saab valmis aastaga ja seejärel saaksid ettevõtted asuda vajalikke tööpindu ehitama. Prognoositavad üürihinnad on Jaakma sõnul soodsamad kui Tartus.
