Magada uutes bussiootekodades tõesti enam ei saa (1)

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JCDecaux paigaldas Tartusse 30 uut suurte klaaspindadega bussipaviljoni, kus bussiootajad saavad varju tuule ja vihma eest.
JCDecaux paigaldas Tartusse 30 uut suurte klaaspindadega bussipaviljoni, kus bussiootajad saavad varju tuule ja vihma eest. Foto: Kristjan Teedema

Juba varakevadest saati käis mitme kesklinna bussipeatuse juures kaevamine. Tehti auk, valati vundament, veeti elektrikaableid. Pärast jaane hakkas vundamentidele sugenema uue näoga bussiootekodasid.

Tartu Postimees pööras ilmingule tähelepanu lühiuudise vormis ja avaldas juuli alguses, et firma JCDecaux paigaldab linna 30 uut ootekoda. Selle järel saabus toimetusse lugejate telefonikõnesid, kus võtta sai paviljonide välimus, kuid eelkõige asjaolu, et uued istepingid ei ole enam kaugeltki nii mugavad kui senised puupingid. 

Ja et üleüldse polnud ka senistel paviljonidel häda mitte midagi.

Nüüd, mil uute kodade eest on piirdelindid maha võetud ja vanu kõrval tasapisi lammutatakse, peatasingi jalgratta ühes Pikal tänaval asuvas bussipeatuses. Just jalgratta, sest suvisel ajal aitab see leiutis liigelda Tartus bussist kiireminigi.

Ootekoja spartalik sisustus annab selles istuvale bussiootajale justkui mõista, et see polegi koht, kuhu pikemaks peatuma jääda.

Aga naaseme peatusse. Mis puudutab ootekoja välimust, siis pruuniks võõbatud karprauast ja torudest konstruktsiooni koos suurte klaaspindadega disainiimeks tõesti pidada ei saa. Samas ei kriibi midagi ka silma. Paviljon nagu paviljon ikka.

Istepink on aga tõepoolest hoopis teistsugune kui seni nähtud. Tuleb nõustuda lugejate kriitikaga, et ümara kujuga tagumikualusele pole just mugav toetuda. Ei hakanud küll järele proovima, aga ilmselt ei püsi toetuspinnal kindlalt ka kandekott.

Eraldi tähelepanu juhtisid helistajad seljatoele, milleks on metallist toru. Jaa, see toru on ebameeldiv! Isegi kesksuvisel ajal tundub see läbi särgi seljale külm. Ei taha mõeldagi, kui külm võib toru olla talvel.

Ootekoja spartalik sisustus annab selles istuvale bussiootajale justkui mõista, et see polegi koht, kuhu pikemaks peatuma jääda. Miks sa istud siin? Hakka juba liikuma! Ehk polegi koja disain juhuslik, vaid hoopis peenelt läbi mõeldud viis tekitamaks Tartus nappivat linlikku elutempot?

Istmel on siiski ka positiivne külg: pink on liigendatud metallist vaheseintega, mis tähendab, et pikali sinna visata ei saa. Ehk püsivad pingid nii ka puhtamad, kui endale napsiga liiga teinud kodanikud enam ootekojas «taskukohast» ööbimiskohta ei leia.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles