/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2017/07/30/6943501t1h875b.jpg)
Eesti suurimal rahvusvahelisel motokokkutulekul Jõgevatreff on läbi aegade käinud väga paljude välisriikide kodanikud. Kaugemalt on tuldud nii Taist kui ka Jaapanist. Eile lõppenud Jõgevatrefil olid kohal kaks naist, kes pärit nii eksootiliselt maalt, et enamik eestlasi pole sellest ilmselt kuulnudki.
55-aastane Myra Rauchbaar ja 49-aastane Rita Koopmanschap saabusid Eestisse Curaçao (loe kurasao) saareriigist, mis asub Kariibi meres Venetsueela ranniku lähistel. Curaçao on poole väiksem kui Hiiumaa ning seal elab napilt 150 000 inimest.
Sõbrannad Myra ja Rita on rahvusvahelise naismootorratturite ühingu WIMA liikmed ning nad tulid Eestisse, et osa võtta iga-aastasest WIMA Rallyst, mis kestis 17. juulist 22. juulini.
«WIMA korraldab igal aastal ralli ehk ringreisi ühes WIMA liikmesriigis. Tänavu oli see sündmus Eestis,» rääkis Rita, kes on kuulunud rahvusvahelisse naismootorratturite ühingusse juba 29 aastat ning olnud ka kolm ja pool aastat selle ühingu üleilmne president.
Et pärast tänavust WIMA Rallyt oli kohe-kohe algamas Jõgevatreff, siis otsustasid Myra ja Rita ka sellest osa võtta. «Kui juba nii kaugele tulla, siis tuleb sellest käigust võtta maksimum,» sõnas Rita, kes kuulis Jõgevatrefist esimest korda juba 2000. aastal.
Myra ja Rita kodusaar on osa Hollandi Antillidest ning kuulub Hollandi Kuningriigi koosseisu. Mõlemad motonaised on rahvuselt hollandlased ning kõnelevad samuti hollandi keelt. Curaçao põlisrahvas, kes on valdavalt tumeda nahavärviga, kõneleb papiamento keelt, mis on segu hispaania ja portugali keelest.
Rita sünnimaa on küll Holland, kuid ta kolis eksootilisele Curaçaole 16 aastat tagasi, mil ta sai seal tööotsa inglise keele õpetajana. Myra, kes töötab lennujaamas, on kogu elu elanud Curaçaol.
Rita jaoks on mootorrattaga sõitmine elustiil. «Et kasvasin Amsterdamis ja mul polnud autot, siis liiklesingi vaid mootorrattaga,» rääkis Rita, kes praegu sõidab 1976. aastal tehasest välja veerenud BMW R90 marki tsikliga. Euroopas sõitmiseks seisab tal isa juures Hollandis BMW R60, millel samuti tootmisaastaks 1976.
Myra nakatus motopisikuga tänu Ritale. Ta tegi tsikliloa seitse aastat tagasi ja on nüüd osalenud kuuel järjestikusel WIMA Rallyl.
Et tsikli transportimine üle ookeani on kallis ja aeganõudev, said Rita ja Myra Eestis ringi sõitmiseks mootorratta ühelt Eesti WIMA liikmelt. «Siin sõidame kahekesi ühel rattal. Meil on praegu Eestis sõitmiseks Harley-Davidson. Väga mõnus ja vinge masin,» jätkus Rital sõiduvahendi kohta vaid kiidusõnu.
«Minul on jalad nii lühikesed ja Harley on suhteliselt raske tsikkel, nii et ma hea meelega sõidan sel korral tagaistmel,» märkis Myra.
Myra ja Rita on paari nädala jooksul Harley-Davidsoniga mööda Eestimaad maha sõitnud juba üle mitmesaja kilomeetri. «Eestile on tiir peale tehtud. Alustasime Kihnust, siis olime Pärnus. Ühe päeva käisime Põhja-Eestis ja Narvas. Teise päeva veetsime Lõuna-Eestis, Piusa koobastes, Antslas, Võrus,» loetles Rita paiku, mille nad Myraga WIMA Rally ajal läbi sõitsid.
Eestis meeldib naistele enim värske õhk ja rohelus. «Curaçaol on väga palju kõrbestunud alasid, seal on väga kuiv ja kuum,» iseloomustas Rita oma kodusaare kliimat. Naiste sõnutsi on Curaçaol aastas kõige madalam temperatuur 23 kraadi. Võrreldes nende kodumaaga, on Eestis ikkagi keset suve üsna jahe. «No tundub, et täna vist jõudis suvi lõpuks ka teile pärale,» möönis Rita neljapäeval, mil temperatuur tõusis siin üle pika aja 25 kraadi lähedale.
Motokultuur on väiksel Curaçao saarel vägagi au sees. Kuigi rahvast on seal peaaegu sama palju kui elanikke Tartumaal, tegutseb Curaçaol kümme motoklubi.
Eesti ja Curaçao motokultuuri suurim erinevus on ilmselt sõiduvarustuse kasutamises. «Me sõidame ringi lühikestes riietes. Üsna sageli on mootorratturid lühikeste pükste ja plätudega,» selgitas Rita. Samamoodi riietuvaid mootorrattureid uhab ringi ka Eestimaa teedel, kuid teadlikud Eesti motomehed ja -naised kutsuvad selliseid tegelasi organidoonoriteks.
Nimelt kaitsevarustuseta suurel kiirusel tsikliga hunnikusse sõites on üsna suur tõenäosus surma saada. Seevastu Curaçaol on nii palav, et kaitsevarustuses sõites on oht üle kuumeneda. Kiivrit kanda on muidugi seal kohustuslik ning sellest reeglist peetakse ka kinni.
Eile, mil lõppes Jõgevatreff, pakkisid Rita ja Myra oma kodinad kokku ning asusid pealinna poole teele. Kodusaarele naasevad nad lennukiga. Esmalt Tallinnast Hollandisse ja sealt otselennuga Kariibi meres asuvale kodusaarele, kus nad oma pikad püksid ja jaki võivad kapi kõige tagumisse otsa pakkida. Uuesti tuleb neil soojemad riided välja kaevata järgmisel suvel, mil WIMA Rally toimub Soomes.