/nginx/o/2017/07/30/6943425t1hef04.jpg)
Venemaa võttis talvel 2014 Ukrainalt väevõimuga Krimmi. Sama aasta märtsis alustas Külli Suitso kiivrite maalimist. Et Tartu ülikooli maaliosakonna 21 aastat tagasi lõpetanud kunstnik elab Taanis, esitas ta ka selle sarja maale vaatajaile kõigepealt just seal. Kolmas komplekt «Kiivri» seeriast tuli näitusesaali eelmisel nädalal Tartu kunstimajas.
Seintel on kolm suurt ja mituteist väiksemat maali. Kunstnik on neil kujutatud kiivrid eemaldanud sõjanduslikust ümbrusest ja pannud täitma koduseid ülesandeid. Näiteks kallanud neisse komme või pistnud lilli. Mõneski metallist sõjardlikus peakattes on Suitso maalides õunad. Näituse avamisel, kus kitarri mängis soome kirjanik ja muusik Kivi Larmola, pani kunstnik ka ise kiivri pähe, teisest aga pakkus kunstihuvilistele õunu.
Väljapanekus on maalide kõrval üks viieminutine video aastast 2015. Vaatajate silma all valmib kiivris tainas ja seejärel küpseb sai, mida siis lõpuks kanad lasevad hea maitsta.
Olulisemad kaadrid videost on avaldatud paksukaanelises kataloogis «Kiiver – rahu ja sõja vahel», kus leidub peaaegu 40 maalireprot.
Teemakohaste miniesseede autorite hulgas on kirjanik ja filmilooja Imbi Paju, president Toomas Hendrik Ilves ja Soome endine kaitseminister Elisabeth Rehn. Ja kunstiteadlane Harry Liivrand, kes märgib, et kunstnikuhinged kuulutavad kiivrisse lilli maalides rahusõnumit.
Reprod raamatus kahvatuvad originaalide ees. See annab põhjuse minna vaatama maale saalis. Külli Suitso loomingu näitus on avatud 19. augustini nagu ka tema kahe kolleegi väljapanek, mis avati kunstimajas läinud nädala neljapäeva õhtul.
Margus Meinarti maalitud enam kui 50 portreel monumentaalgaleriis on mehi ja naisi, kellest mõnigi on tuntud tartlane. Teise korruse kolmes saalis on Eva Mustoneni installatiivne näitusekomplekt, mille keskmes on kodu ja naine ning millesse kunstnik on kallanud lausa kulbiga huumorit. Tegelikult pole ükski uus kunstimaja näitus naljast ilma jäetud.
