Kuidas lõigata oksast õige pikkusega jupp, ei tekita enamasti mingit küsimust – mõõdad välja, saed maha ja valmis. Erivajadustega inimesele võib aga raskusi valmistada nii mõõtmine kui saagimine.
Lihtsuse leidmine osutus keeruliseks
14. aprill 2011, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna neljanda kursuse tudengid Kersti Luts ja Kerstin Rei, kes sel kevadel koolitööna Maarja küla käsitöölistele tooteid disainisid, rääkisid, et esialgseid ideid tuli tohutult lihtsustada, sest ka lihtsaim mõte oli liiga keeruline.
Kohustuslik päev Maarja külas andis aimu, millised on sealsete inimeste võimed ning võimalused. «Meil ei olnud tegelikult pilti sellest, milline olukord on,» kinnitas Kersti Luts. Ilma selle külastuseta oleksid disainitavad esemed tema sõnul mitu korda keerulisemad tulnud.
Keerukas ülesanne
Kerstin Rei tõdes, et millegi tõeliselt lihtsa väljamõtlemiseks peab olema peaaegu geniaalne.
«Sa pead tegema loogiliselt toimiva asja inimestele, kes loogikat ei kasuta,» laiutas disainer ja tudengeid juhendanud õppejõud Arn Hundertmark käsi.
Ülesanne koosnes kolmest osast. Esiteks teha toode, mida Maarja küla noored oleksid võimelised järele tegema ja mida saaks nende Lõunakeskuse poes müüa. Teiseks teha rakised ehk abivahendid selle toote valmistamiseks ning kolmandaks väga üksikasjalikud ja selged juhised selle kõige jaoks.
Ülesande keerulisus ei seganud õppejõudu tudengitele aga asja veel pisut raskemaks tegemast – ökoloogilist disaini õppinud ja õpetav Hundertmark tahtis, et kõik kasutatud materjalid oleksid võimalikult looduslikud ja puhtad.
Ühest küljest selleks, et loodust säästa, teisalt selleks, et toote valmistajad ennast kogemata ära ei mürgitaks.
Nii valmisidki näiteks puidust doominoklotsid, mille täpid on peale kõrvetatud ja mis kas või neid lutsutavat last kuidagi ei ohusta.
Maarja küla juhataja Ly Mikheim rääkis, et mõned tudengite disainitud asjadest, nagu ülilihtne oksast riidepuu, saaks kohe tegemisse võtta ja müüki võiksid need jõuda juba paari nädalaga, kuna puiduklass on neil olemas ja töös.
Teistmoodi mõtlemine
Tema arvates said noored ülesandega väga hästi hakkama, sest kui Maarja küla töötajad ise on harjunud erivajadustega inimeste mõttemaailmaga ja saavad sellest aru, siis paljud tudengid puutusid selliste inimestega kokku esimest korda elus.
«See ei ole niisama lihtne ühele tavalisele noorele, kes on harjunud, et kõigest saadakse kohe aru ja kõik tulebki nagu iseenesest,» rääkis Mikheim.
Sama projekti esimene etapp oli sügisel, siis disainisid esemeid naha- ja tekstiilitudengid.
Mikheimi sõnul on nendest toodetest alustatud vaid ühe tegemist. Mitte sellepärast, et teised ei sobiks, vaid hetkel lihtsalt ei ole naha töötlemiseks sobivat varustust.