Tänavaküsitlus: mida arvavad Mäksa elanikud loodava Kastre valla sümboolikast?

Sel teisipäeval avaldati Mäksa, Haaslava ja Võnnu valdadest moodustuva Kastre valla sümboolikakonkursi tulemused, kus sõelale jäid kolm vapikavandit. Tartu Postimees käis Mäksa vallas Melliste A ja O juures kohalikelt elanikelt küsimas, mida nad vapikavanditest arvavad.

Erinevalt teistest ideevõistlustest Eesti uutes omavalitsustes, ei otsitud Kastre konkursil üldse lõppvariandis lippu või vappi, vaid pelgalt motiivi – ideid, mida loodava valla lipul, vapil ja ametlikus dokumentatsioonis kasutada.

Sõelale jäid kolm parimat:

Foto: TPM

Enn Helemäe vapi kavand (vasakul):

Vapikilbi ülemine osa on roheline, mis sümboliseerib loodust ja maaelu. Keskmine, hõbedane sakiline osa, kujutab kunagise Kastre linnuse kaitsemüüri kolm sakki. Need kolm sakki omakorda sümboliseerivad ka kolme (Haaslava, Mäksa ja Võnnu) ühinenud valda. Vapikilbi alumine, sinine osa, on kolm Emajõe stiliseeritud lainet, mis samuti sümboliseerivad ühinenud valdu.

Liina Kaldi vapi kavand (keskel):

Orglõikes rihm sümboliseerib Kalevipoja künnivagu. Soopihla õis tähistab Emajõe Suursood ja sooalasid. Ajalooline võti viitab rohketele mõisatele ja kunagistele uhketele linnustele. Silmusnelinurk on iidne looduse ühtsuse tähis ja kaitsesümbol, samuti viitab muistsetele asustustele ja leidudele.

Teele Lauri vapi kavand (paremal):

Valla vapis kasutatakse kaht värvi – sinist ja rohelist. Sinine värv sümboliseerib elujõudu ja uuenemist, roheline värv rahu ja lootust. Kaar vapi ülaosas tähistab valla kõrgeimat punkti Vooremäge. Sinine laine Emajõge ja teisi valla arvukaid veekogusid, roheline laine Suursood ja valla rohelisi loodusväärtusi, teistehulgas Järvselja loodukaitseala ja Kiigeoru hiiesalu. Gustav Suitsu meenutuseks on valla vapil kell, sümboliseerides nii kiriku kui haridusasutuste vaimuvalgust.

Kastre valla sümboolikakomisjoni koordinaator Mart Keerutaja tõdes, et töid laekus kokku 30. Otsustusprotsess oli keeruline ning välja praagiti mitmeid töid, mis eri põhjustel ei sobinud. «Mõned ideed mõjusid rohkem kaubamärgi või logona kui omavalitsuse sümbolina, mõned olid küll visuaalselt ilusad, kuid ei seostunud hästi piirkonnaga.»

Keerutaja sõnul tekkis ühel hetkel komisjonil isegi tunne, nagu ei suudetakskisobivat tööd leida. «Komisjoniliige Margus Haavamägi võttis siis paberi kätte ja ütles: mõtleme nüüd ise, mis asjad meil peavad kindlasti vapil olema, millised sümbolid on vältimatud.»Sedaviisi jõuti esmatähtsate valdasid iseloomustavate motiivideni naguEmajõgi, veekogud, loodus. Kaaluti veel ka selliseid detaile nagu jõhvikas, tammetõru, kell ja Kalevipoja künnivagu. Keerutaja sõnul jäi vähe puudu sellest, et komisjoni liikmed olekskiise viiekesiuue vapi kujunduse loonud. Kuna kolm võidutööd võtsid komisjoni ette kujutatud sümbolid aga võrdemisi hästi kokku, siis ütleb Keerutaja, et lõpuks otsustati siiski nende kasuks.

Kastre vald erineb teistest loodavatest omavalitsustest selle poolest, et sümboolikakonkursil ei otsitudki õigupoolest loodava valla lippu või vappi valmiskujul, vaid pigem oli tegu ideekorjega. Nii ei ole ka tagatud, et võidutööd üks-ühele lõppsümboolikaks saavad.

Mart Keerutaja sõnul tehti niisugune otsus selleks, et osavõttu innustada. «Ametlik sümboolika kätkeb endas nii palju heraldikareegleid ja tehnilisi nüansse, millega tavainimesed kursis ei ole. Mõte oligi teha see konkurss sellises üldrahvalikus vormis, et kui keegi tunneb, et tal on mõni väärt mõte, siis ta saaks selle esitada.»

See, mis juhtub nüüd kolme võitnud tööga edasi, sõltub loodava valla ühinemiskomisjonist, mis otsustab, kas tööd on piisava väärtusega, et nendest lõplikult üks välja valida, või peab neid veel muutma. Pole välistatud seegi, et komisjon ei jää ühegi tööga rahule ning kogu protsessi alustatakse otsast.

Lõpliku otsuse Kastre valla sümboolika kohtateeb aga alles sügisel valitav uus volikogu. Seega ei saa veel tegelikult kindel olla milleski.