Piirissaare külad upuvad võssa, aga abi ei tule kuskilt

Küll kadunud, küll olematute dokumentide tõttu jäi Piirissaarel osa maad endistele omanikele tagastamata. Nüüd on need maatükid külades kasvanud suurde võssa, kus elavad metsloomad.

FOTO: Maria Korotkova

Ai-ai, mis metssead siin teevad, hullumaja – nii iseloomustas pealetungiva metsiku looduse tegusid Piirissaare vallasekretär, Tooni külas elav Maria Korotkova, kes lõi saarel peremehetsevate metssigade pärast kartulikasvatamisele käega neli suve tagasi. 

«Ühel päeval võtsin oma maalt korvitäie kartulit, järgmisel päeval oli sealt kõik läinud, andsin vande, et rohkem ma kartulit ei kasvata,» rääkis ta. «Viimane kartulikasvataja oli meil Anna Toropova, tal on elamisel korralik aed ümber. Aga eelmisel nädalal tegid metssead ka tema juures puhta töö, kõik peenrad on mustad, tühjad. Anna ütles, et tema enam kartulit maha ei pane.»

Pole abikõlblik töö

Metssigu ja šaakaleid on saarel palju, tõdes ka Piiri külas üles kasvanud Maie Koitmäe, kes koos kohaliku mehe Robert Sakiga rajas 2015. aasta kevadel MTÜ Piirissaare Turism. 

«Võsa on neile hea pesitsuspaik,» ütles ta. «Sead tuhnivad majade ümbruse üles, šaakalid käivad õhtul üsna kartmatult ringi. Viimati nägin šaakalit juuni keskel õhtul poole kümne paiku, kõndis teine ühest külast teise.»

Läinud reedel Tartu Postimehes ilmunud uudises «Riigi rahasüst toob Piirissaarele uue hõljuki ja traadita interneti» oli kirjas, et MTÜ Piirissaare Turism saab väikesaarte programmist saare võsavabaks muutmiseks 14 611 eurot ja 50 senti toetust. 

Kahjuks oli tegemist veaga: väikesaarte programmi nõukogu ettepanekus riigihalduse ministrile seisab Piirissaare Turismi projektile makstava toetuse lahtris 0.

«Väikesaarte programmis ei peetud võsa mahavõtmist abikõlblikuks,» märkis Maie Koitmäe. «Kui alustasime, tegime rahvaküsitluse, et teada saada saare suurimad probleemid. Küsitlusel osalenute arvates on Piirissaare probleem number üks võsa.» 

Läinud aastal ostis Piirissaare Turism võsalõikuri, kohalik vald soetas ka oksapurusti. Nüüd oleks vaja väikest ATVd, et mahavõetud võsa oksapurustisse vedada. Mittetulundusühing oma rahaga seda osta ei jaksa. 

Piirissaare Turism on saare võsavabaks muutmiseks toetust nõutanud sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Peipsiveere programmist ja väikesaarte programmist. «Seni on meile igalt poolt ära öeldud, metssigade ohjeldamisel pole mingit lahendust,» ütles Maie Koitmäe. 

Tuleb ise saag võtta

Väikesaarte programmist saadud nõuande järgi pöördus Piirissaare Turism eile abi saamiseks keskkonnaametisse. 

«Keskkonnaamet külade piires võsatöödesse ei sekku,» teatas keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. Ta selgitas, et Piirissaare elanike soovil arvati Piiri, Tooni ja Saare küla selle kümnendi alguses kaitseala koosseisust välja ning seepärast ei ole looduskaitse raha kasutamine nende külade vahel võsa mahavõtmiseks võimalik.  

«Ka suurtel maastikukaitsealadel on võsa eemaldamine maastike puhastamiseks väga väikse prioriteediga,» rääkis Kaili Viilma. 

Näiteks Haanjas ja Otepääl suurtel maastikukaitsealadel elavad inimesed soovivad vaadete avamiseks võsa mahavõtmist, et maastik oleks nagu enne, kuid keskkonnaametil pole võimalik nende soovile enamasti vastu tulla, raha pole nii palju. Vahel meil siiski õnnestub muudest töödest üle jääva rahaga mõni vaade avada, seda teeme esmajärjekorras rahvusparkides.

Kaili Viilma sõnul tuleb Piirissaare inimestel ise saed kätte võtta ning külades ja nende vahel laiuv võsa maha võtta. «Piirissaarel oleks igasse külla tarvis ka üht tegusat jahimehepaberitega meest,» lisas ta. «Mandrilt sinna lühikeseks ajaks jahile käimine ei toimi, nagu kogemused on näidanud.»

Tagasi üles