Piltmeenutus: Elva triatlonil on kaasa löönud tuntud spordinimed

Pildil Elva III triatloni finišiprotokoll.

FOTO: Risto Mets

Triatlone on aegade jooksul korraldatud paljudes Eestimaa paikades, kuid enamik neist ei ole saanud traditsiooniks. Vaid üksikutel mõõduvõttudel ulatub ajalugu paarikümne aasta taha. Elva triatlon peaks omalaadsete seas olema vanim ja laupäeval võisteldakse männilinnas sel alal juba kolmekümnendat korda.

Mõned aastad on jäänud ka vahele, kuid juuli lõpus-augusti alguses on Elvas ikka triatlon olnud, meenutas võistluse mitmekordne võitja ja korraldaja Andres Kübar. Ehkki triatlon on raske ala ja osalejate arv pole võistlustel kunagi olnud väga suur, meelitas võistlus kohale tuntud ja tugevaid sportlasi, märkis Kübar.

Esimestest Elva triatlonitest on säilinud mõned ajaleheartiklid ja finišiprotokoll näiteks kolmandast võistlusest 1989. aasta augustis. Ujuda tuli toona 800 meetrit, rattal pedaalida 30 km ja joosta 7 km. Esikoha võitis oma sportlasteed ujujana alustanud ja aastaid hiljem suusatamises olümpiavõitjaks tulnud Andrus Veerpalu. Vaadates protokollist aegu, millega toona üsna noor spordimees distantsid läbis, võib nii mõnigi tänane triatleet tunda kadedust.

Veerpalule järgnes aastaid Eesti triatloni tipus olnud ja praegugi võistlev ning võistlusi korraldav Margus Püvi Tartust. Kolmanda koha võitis praegune Viljandi rattaklubi treener Marek Johanson. Nimekirjast leiab veel näiteks tänaste Tartu maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu ning suusataja, maratoonari ja spordipedagoogi Ene Aigro.

Esimene Elva triatlon peeti 1987. aasta 12. augustil, meenutas Kübar. Ujuda oli siis tarvis 700 meetrit, rattaga läbida 30 km ja lõpetuseks 6 km joosta. «Vesi oli kuusteist kraadi, sama palju oli ka osalejaid.» Võitjaks tuli Andres Kübar ise. Triatloni korraldada oli võrreldes tänasega märksa lihtsam, tõdes ta. Tarvis läks üksnes jalgrattakohtunikku. Liiklust reguleerida polnud tarvis, sest autosid oli toona veel üsna vähe.

Triatlon spordialana jõudis eestlaste teadvusse umbes samal ajajärgul. Otepääl ja Tartus korraldati 1980. aastate lõpus isegi Nõukogude Liidu koondise laagreid ja katsevõistlusi. Tartussegi tekkis triatloniklubi, mida juhtis praegune linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Kohalike võistluste osalejaskond püsis aga stabiilselt 30 - 40 võistleja juures. Seda kuni aastani 2004, mil triatlonipisik hakkas ka harrastajate seas pead tõstma.

Eesti karikavõistluste etappidel lööb viimastel aastatel kaasa umbes 200 spordihuvilist. Neist 80 ringis on lapsed, 40 veteranid ja harrastajad ning umbes 80 teevad kaasa põhidistantsidel ja võistlevad tublisti, rääkis Kübar oma tähelepanekutest. Umbes sama palju triatleete on Elvasse oodata ka laupäeval, mil Verevi rannast stardib Eesti suviste karikavõistluste viies etapp, mille peakorraldaja on Kübara abikaasa Olve Kübar.

Laste võistlus (150 m ujumist, 5 km rattasõitu, 1 km jooksu) algab 29. juuli keskpäeval. Järgneb noorte, veteranide ja harrastajate mõõduvõtt ning triatlonipäeva lõpetab kell 16 algav põhidistants (750m + 20km + 5km). Ujumine on Verevi järves, rattasõit tuleb Elva-Rannu teel ja jooks järve ümbruses.

Elva on sel nädalalõpul igati sportlik koht, sest samal päeval peetakse seal ka rattamaratoni. Selle võistluse stardi- ja finišipaik asub teisel pool Arbi järve ning Verevi ääres võistlevaid triatleete ratturid ei sega. Elva triatloniga täpselt samal ajal korraldatakse triatloni ka Luunjas. Võistluskeskus on Luunja aleviku sadamas. Pisematele sportlastele on ette nähtud duatlon, üle 120 sentimeetri pikkused lapsed on aga oodatud juba triatlonile. Põhidistants saab stardi Emajõe-äärsest rannast kell 14.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles