Rohelised raamid kutsuvad välja astuma

Igaüks saab läbi roheliste raamide piiludes avastada vaateid ajastute vältel tekkinud maastikele ja objektidele. Foto: Kristjan Teedema

«Vaadake palun!» juhivad rohelised raamid Toomemäe treppidel avastama enda jaoks unikaalseid vaateid linnaruumis. Et näha rohkem, tuleb raamist läbi ehk välja astuda – seda nii Toomel kui elus endas.

Teisipäeval kinnitasid Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuritudengid Toomemäe treppide käsipuude külge viis rohelist raami, et igaüks saaks oma silmaga luua uue kunstiteose. Asjadest, mis on tekkinud eri ajastute vältel. Näiteks vana toomkirik ja uuemal ajal rajatud Rotundi kohvik, tõi näite Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi liige Joel Villem.

Tulekul on ka väiksemad raamid, mida huvilised saavad kaasa võtta, et luua kõikjal uusi vaateid.
Aprill on maastikuarhitektuurikuu ning selle eriala inimestele toob see kaasa märksa rohkem kui linnaruumis näha. «Kuu esimesel poolel vaatasime minevikku,» sõnas Villem. Korraldati näiteks töötube, kus tuli visandada ja jäädvustada miljööväärtuslikke piirkondi.

Aprilli keskpaik on olevikku vaatamise aeg. Tudengid käisid Tartu kõrgemate hoonete katustel nautimas vaateid olevikule. Käidi Jaani kiriku, Tigutorni, Plasku ja maaülikooli ühiselamu Torni katusel.

Tulevikku vaatamine jääb kuu lõppu. Siis on huvilistel võimalus kohtuda põnevate persoonidega ning külastada filmiõhtuid.

Maastikuarhitektuurikuu ulatub otsapidi koguni maikuusse. Siis saabub Tartusse Berliini noorte, kuni kümme aastat tegutsenud maastikuarhitektuuribüroode näitus, mida saab vaadata Noor-Eesti loomekeskuses Kastani tänaval.

Tartu linnakunstnikule Tiit Kaunissaarele teeb tema enda sõnul suurt rõõmu, et noored hoolivad oma kodulinnast ning võtavad keskkonna väärtustamiseks midagi ette.

Mitte ainult maastikuarhitektuurikuu ajal, vaid ka kogu ülejäänud aasta saab linn noortelt arvukalt ideid, kuidas korrastada mõnd roheala. Paraku jääb ettevõtmiste mastaap enamasti toppama linna rahaliste võimaluste taha.

Linnakunstniku hinnangul oleks suur abi sellestki, kui keegi võtaks tasuta hooldada mõne linnas asuva peenra.