Tartu Veevärk lubab haisutamisele lõppu

Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp viis ajakirjanikud veevärgi kontorihoone katusele, kust oli reoveepuhasti uue settekäitluskompleksi asukohta kõige parem näidata. Plaanitav juurdeehitis jääb pildil taamal asuva kahe rohelise hoone vahele. Foto: Margus Ansu

Aastaid peamiselt Ropka ja Variku linnaosa elanikke ebameeldiva haisuga kostitanud Tartu Veevärk lubab uue reoveepuhastiga jätta haisuprobleemi minevikku ning toodab tulevikus linnaliinibussidele biogaasi.

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et seekordset reoveepuhasti uuendamist on pikalt ette valmistatud ning settekäitluskompleksi valmimise järel lahendatakse mitmed probleemid. «Kuidas tagastada loodusele materjal selliselt, et see loodust ei kahjustaks, ning kuidas saada sellest energiat,» sõnastas ta põhiküsimused.

Praegune veevärgi kompostimismeetod on selline, et reoveest välja tõstetud sete laotatakse platsile laiali ning sisse segatakse tugiainet ehk peamiselt turvast, puukoort ja hakkpuitu. Et segu paremini kääriks, sõidab virnast umbes korra nädalas läbi aunasegaja ning just sel ajal paiskub õhku ebameeldiv lõhn.

«Kõik sõltub ilmaoludest. Kõige hullemad pahvakud on siiani olnud suvel, kui käärimine on kõige intensiivsem,» selgitas Kapp.

Uus settekäitlussüsteem aga haisu linna poole enam ei lase, sest sette töötlemine käib kinnises tsehhis ning sealt väljuv õhk filtreeritakse. Sete ise lastakse läbi metaantanki ning orgaaniline aine muudetakse gaasiks.

Esialgu on toodetavat biogaasi plaanis kasutada reoveepuhastusjaamas kuluva elektri- ja soojusenergia tootmiseks. «See on iseennast toitev süsteem,» selgitas veevärgi projektijuht Martin Zimmer ning lisas, et tulevikus võiks sellesama biogaasiga sõita ka Tartu linnaliinibussid.

Zimmeri sõnul on tähtis seegi, et juurdeehitise valmimise järel väheneb raskeveokite hulk Ringtee tänaval. «Praegu veame settele hakkpuitu kõvasti juurde, aga edaspidi seda enam vaja ei ole,» ütles ta. Töödeldud setet on kohe võimalik kasutada väetiseks ning veevärgi territooriumile sisse ja sealt välja veetavad kogused peaksid kõvasti vähenema.

Esimese riigihanke ehitaja leidmiseks kuulutas Tartu Veevärk välja mullu augustis, kuid hange vaidlustati ja veevärk otsustas selle üldse tühistada. Ka eelmise aasta lõpus väljakuulutatud teine ehitushange esialgu vaidlustati, kuid hiljem võeti vaie tagasi.

Madalaima hinna alusel kuulutati edukaks Saksa firma Stulz-Planaqua GmbH ja Skans­ka EMV ühispakkumine. Rajatava kompleksi maksumuseks kujuneb üle 6,6 miljoni euro ehk üle 104 miljoni krooni, millest ligi 73 protsenti katab Euroopa Ühtekuuluvusfond keskkonnainvesteeringute keskuse vahendusel.

Veevärgi juht ütles, et suur investeering hakkab kajastuma ka vee hinnas. Millal, jättis Kapp täpsustamata: «Võin vaid öelda, et viis aastat pole vee hind tõusnud. Aga küll ta tõuseb, kuhu ta pääseb. See investeering ei ole muidugi kõige suurem surve. Esialgu sunnivad vee hinda tõstma suuremad ressursimaksud ja elektri vabaturg.»

Uus puhastussüsteem hakkab tööle tuleva aasta sügisel.

Uue settekäitlus­kompleksi eesmärgid

• Kaotada sette ebameeldiv lõhn.

• Lõpetada kompostimisel lisamaterjali kasutamine.

• Vähendada kääritamisel sette kogust 30%.

• Kasutada tekkivat biogaasi elektri ja soojuse tootmiseks.

• Kasutada setet väetisena põllumajanduses.

• Majanduslik kokkuhoid järgneva 30 aasta kestel.