Väikehaigla juht: kurgumandlilõikuse tüsistustesse surra on üsna keeruline

Jõgeva haigla juht Peep Põdder naudib tööd väikeses haiglas ning seda, et peab puhkuste ajal tihti ise valves olema.

FOTO: Eili Arula

Jõgeva haigla juht Peep Põdder on nördinud, kuidas eelmisel nädalal avaldatud statistikat Eesti haiglates operatsioonijärgsel perioodil surnud patsientide kohta ajakirjanduses tõlgendati.

Haigekassa statistikast võis välja lugeda, et Jõgeva haiglas sureb pärast operatsiooni kuu aja jooksul 12 protsenti patsientidest.

Jõgevale surema

«Üks haigla hooldustöötaja tuli pärast selle info levimist nuttes minu juurde ja rääkis, et hommikul bussi peale minnes oli paar kohalikku külameest lõõpinud, nagu ta läheks tööle inimesi tapma,» meenutas haigla juht.

Kust selline suur suremusprotsent siis pärineb? Põdder selgitas: «Paljud Jõgeva maakonna patsiendid, kellele on tehtud Tartus operatsioon, kuid on näha, et nende seis ei parane, saadetakse Jõgeva haiglasse oma viimseid elupäevi veetma.»

Tartus saadetakse patsient juba mandlilõikuse päeval koju, Jõgeval aga püütakse teda veel öö läbi haiglas hoida, ütles Peep Põdder.

Tema sõnul on see inimlik nii haige kui ka tema lähedaste suhtes. «Loomulikult võiks mõnikord sellisel juhul ka haige koju saata, kuid paraku pole patsientidel tihtipeale kodus inimesi, kes nende eest saaks sel perioodil hoolitseda. Teisalt ei pruugi lähedastel olla piisavaid oskusi raskelt haige inimese eest hoolitsemiseks,» lisas Põdder.

Jõgeva haiglas tehakse kolmel päeval nädalas vaid plaanilisi päevakirurgia operatsioone, nagu songalõikus, adenoidide ja kurgumandlite lõikus. «Nende lõikuste järgsetesse tüsistustesse on ikka väga keeruline surra,» muheles Põdder. 

Samas rääkis haigla juht, et näiteks Tartus saadetakse patsient juba mandlilõikuse päeval koju, Jõgeva haiglas aga püütakse teda just tüsistuste vältimiseks pärast lõikust veel öö läbi haiglas hoida.

Kurvad kogemused

Siiski leidub ikka ja jälle neid jõgevalasi, kes väidavad, et pigem surevad, kui Jõgeva haiglasse oma jalga tõstavad. Üks anonüümsust soovinud kodanik pole Jõgeval erakorralise arstiabi saamisega sugugi rahul.

Oma nime all ei julgenud kahekümnendates aastates noormees enda väiteid esitada seepärast, et Jõgeva haigla personal ja tema pereliikmed tunnevad üksteist. 

«Jooksutrenni tehes tegin jalale liiga ja läksin seejärel Jõgeva EMOsse. Röntgen tehti ära ja öeldi, et on põrutus. Käisin siis paar päeva longates ringi ja otsustasin ikkagi ka Tartu EMOst läbi minna, kus öeldi, et jalaluu on katki ja jalg pandi kuuks ajaks kipsi,» kirjeldas ta.

Peale selle rääkis noormees loo, kuidas tema tüdruk saadeti Jõgeva EMOst valutava kõhuga koju tagasi. Paar tundi hiljem otsustasid noored ikkagi kiirabi kutsuda ning Tartu kiirabiarst diagnoosis kohapeal neiul pimesoolepõletiku. Kiirabi viis ta otsejoones Tartu haiglasse ning hommik algas pimesooleoperatsiooniga.

Jõgeva haigla juht Põdder selgitas, et negatiivseid kogemusi tuleb ette kõigis meditsiiniasutustes. «Meditsiin ja haridus on need kaks teemat, mida üleilmselt kritiseeritakse igal pool aktiivselt ning kriitikat võib nende kahe teema suhtes teha igaüks,» lisas ta.

Jõgeva haigla üks eeliseid on aga üsna lühikesed ootejärjekorrad. Kui praegu panna aeg kirja adenoidide lõikusele Tartu ülikooli kliinikumis, siis operatsioonini jääks aega julgelt üle aasta. «Adenoidilõikusele peaks meie juures saama umbes kuuajase ootejärjekorraga,» märkis Jõgeva haigla juht. Tema sõnul on Jõgeva haiglasse adenoidide operatsiooniks aega palunud ka pealinlased.

Praegu tunneb Põdder enda juhitavas haiglas enim puudust kompuutertomograafist ning ortopeedist. «Eelmine ortopeed läks meil pensionile ning kirurg ei jõua kõigi ortopeediliste küsimustega tegeleda,» selgitas ta.

Tagasi üles