Kaarsilla remontijail läheneb riskantseim töö

Selle nädala alguses lõppes Kaarsilla tekiplaadi betoneerimine. Foto: Sille Annuk

Esmaspäeval seisid Atlantise lähistel Kaarsilla otsas suured betoonimasinad. «Betoneerime tekiplaadi teist osa,» andis tööjärjest lühiülevaate silda remontiva ASi TREV-2 Grupp objektijuht Ildar Sagetdinov.

Lihtsamalt öeldes käis seal raekoja poolt vaadates silla vasakpoolse osa valamine. «Kõnniteed on betooni valatud ja nüüd on silla uus laius silmaga näha,» lisas Tartu linnavalitsuse teedeteenistuse juht Urmas Mets.

Tänavu aprilli alguses alanud põhjaliku remondi käigus lammutati kõigepealt ära vanad raudbetoonist kõnniteed ning siis laiendati silda mõlemalt poolt meetri jagu.

Laiemate, uue konstruktsiooniga kõnniteede tegemiseks kulus kokku 66 kuupmeetrit betooni. 

Keeruline objekt

Praegu on ehitajatel käsil ka silla alla tuleva kõnnitee metallist kandekonstruktsiooni paigaldus. «See on tehniliselt küllaltki keeruline töö,» märkis Ildar Sagetdinov. «Paigaldame raskeid teraselemente pontoonidelt, peame arvestama laevaliiklusega – teatud aegadel, kui laevadel on lubatud sõita, peame töö katki jätma.»

Ka Urmas Metsa sõnul käis juba tulevase kõnnitee metallkarkassi ankurduskohtade rajamine tugimüüri suure valuga. «Kavandatud kolme päeva asemel kulus puurimistöödeks ligi kolm nädalat,» ütles ta. «Ühelt poolt oli see tehniliselt keeruline. Teisalt tegid asja keeruliseks tingimused, milles mehed töötasid.» 

Ta selgitas, et tulevasi kaldapromenaade ühendava kõnnitee kinnitamiseks kaldasambasse tuli konstruktsiooni ankurdamiseks rajada kokku 30 keskmiselt 20 meetri pikkust puurvaia, neist enamik paigaldati ujuvplatvormilt. Niigi keerulist tööd tegi veelgi keerulisemaks mööduvate veesõidukite põhjustatud lainetus.

Kaarsilla laiemate, uue konstruktsiooniga kõnniteede tegemiseks kulus kokku 66 kuupmeetrit betooni.

Varsti on tööjärg sealmaal, et ehitusmehed hakkavad Kaarsilla alla paigaldama uusi silla raskust vastuvõtvaid tugiosi. Et ehitajad saaksid silla all vanu amortiseerunud tugiosasid välja vahetada nüüdisaegsete vastu, tuleb kogu Kaarsild üles tõsta.

Sild on konstrueeritud nii, et liikuv osa on Raatuse tänava poolne ots, raeplatsipoolne silla ots on liikumatu. Kokku on Kaarsilla arvutuslik suurim pikisuunaline liikuvus ligi kuus sentimeetrit.

«Ligi 400 tonni kaaluvat silda on vaja üles tõsta oma 30 sentimeetrit, see on riskantseim töö,» märkis Urmas Mets. «Kuna Kaarsilla raskuspunkt on tänu «saledale» konstruktsioonile suhteliselt kõrgel, peab töid tegema äärmiselt hoolikalt, et vältida silla telje hälbimist tõste ajal üle kriitilise piiri. Ehitajatel seisab ees väga vastutusrikas töö.» 

Kaarsilla ülestõstmine on kavandatud augusti keskpaika. Suuri kraanasid selleks jõe äärde üles ei rivistata, sild tõstetakse üles spetsiaalsete tung­­raudadega.

«Kaldalt vaadates ei pruugi inimesed arugi saada, et sild on üles tõstetud,» ütles Urmas Mets.

Varemed jäävad

1959. aastal valminud Kaarsilla põhjalik remont algas tänavu 10. aprillil. Töödeks kulub 779 967 eurot, jalakäijad peaksid selle silla kaudu saama taas üle Emajõe oktoobris.

Kas silla põhjaliku remondi käigus saaks selle alt ära koristada ka Kivisilla varemed – mehed ja masinad on ju kohapeal? «Ei saa,» vastas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. 

«Mõni aasta tagasi, kui käis Atlantise juurde kai ehitamine, proovisime neid kamakaid kopaga välja tõsta, aga kopp ei suutnud neid välja tõsta. Sinna on vaja teistmoodi tehnikat ja tuukreid, et vana silla jäänused kätte saada,» rääkis ta.

Peale selle pole teistmoodi tehnika ja tuukrite tellimine lihtne. «Talupojamõistus ütleb, et lähed ja tõstad need kamakad sealt veest välja,» märkis Rein Haak. «Aga esmalt tuleb tellida projekt ja saada töö tegemiseks palju kooskõlastusi, sest reeglite rägastik on tohutu.»