Trükimuuseumis kolksub tinagiljotiin, kõuena kõmiseb trükiplaat, undavad mootorid, sahisevad vihmana peenikesed plekiribad. «Hääled on erinevat tüüpi ja võimalusi on väga palju,» ütles Märt-Matis Lill.
Muusikud mängivad trükikojatehnikaga
13. aprill 2011, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansambli PaukenfEst muusikud saavad teose «Trükimaastikud» noodi, kuhu helilooja Märt-Matis Lill on lisaks tavalistele löökpillidele, nagu suured trummid ja taldrikud, kirja pannud ka vana trükikoja helid.
«Eesti on jäänud sellisest eksperimentaalsest pillikasutusest natuke kõrvale,» ütles ta. «Läänemaailmas ei ole see küll midagi ebaharilikku, 1950. ja 1960. aastatel, eriti Ameerikas, tekkis väga jõuline eksperimentaalne koolkond eesotsas John Cage’iga. Kasutati ükskõik mis asju, näiteks äratuskellad ja veeplätserdused.»
Veelgi varem tegid futuristid müraansambleid. «Nii et midagi enneolematut selles iseenesest ei ole, küll aga arvan, et trükiseadmeid on vaevalt väga palju kasutatud,» lisas ta.
Samas meenutas helilooja, et trükkimisega on Eesti muusikas seotud Alo Mattiiseni «Kirjutusmasina kontsert». Tartu muusikapäevadel 1984 pälvis ta selle eest parima muusikateose auhinna.
Taas pigem tartlane
«Mida aeg edasi, seda lähedasemaks on mulle löökpillid saanud,» ütles helilooja. «Võib-olla on üks põhjus selles, et mulle on omal ajal väga meeldinud Kaug-Ida muusika, ja seal on löökpillidel väga oluline osa.»
Miks just trükimasinad ja miks just Tartus? Märt-Matis Lill on Tartus sündinud ja üles kasvanud ning viimane aasta taas pigem Tartus elanud. Heliteost looma kutsus tema vend Lemmit Kaplinski, kes on Eesti trükimuuseumi juhataja ja üks asutajaid.
Eelmine Märt-Matis Lille helitöö «Hara Hoto varemed» tuli esiettekandele 22. märtsil Tallinnas. «Seal ma kasutasin erinevaid klaasihääli,» ütles helilooja. «Kulminatsioonihetkel lõid viis mängijat väikesed klaaspaneelid puruks ja pärast seda tuli lindilt vaikseid erinevaid klaasihääli. Klaasi purunemises on midagi kummaliselt mõjuvat.»
«Hara Hoto varemed» vältab üle 20 minuti. Kirjutamine oli väga töömahukas, sest esitajaks on suur orkester.
«Trükimaastikud» on kolmele löökpillimängijale ja mitmesugustele trükimasinatele ning kestab veidi üle poole tunni. Väga palju ruumi improviseerimiseks muusikutel ei ole, sest Märt-Matis Lill esindab sellist nüüdismuusika suunda, kus kõik on noodis suhteliselt täpselt kirjas.
Kaks esitust
Avalik, piletitega esiettekanne on trükimuuseumis 16. aprillil kell 20. Enne seda saavad uudisteost kuulata kultuurikonverentsil «Shifting Gears» osalejad. Alates neljapäevast toob see konverents Tartusse üle saja delegaadi Euroopa Liidu liikmesriikidest, aga ka endisest Jugoslaaviast, Venemaalt, Keeniast ja mujalt.
«Nad on kultuurikorralduse kesk- ja tippastme juhid, kes töötavad väga eripalgelistes kultuurikeskustes ning kellele rahvusvaheline koostöö on kultuurikorralduses üks peamisi väljakutseid,» märkis Lemmit Kaplinski.
Kontsert
• Eesti trükimuuseumis (Kastani 38) tuleb 16. aprillil kell 20 esimest korda avalikkuse ette Märt-Matis Lille heliteos «Trükimaastikud».
• Kontsert kujutab jalutuskäiku öises trükikojas, kus vanad tolmunud trükipressid ärkavad ellu ja täidavad maja kummaliselt kõlavate, kohati hirmutavate helidega.
• Teadaolevalt esimest korda maailmas kasutatakse kontserdil instrumentidena ajaloolisi trükipresse.
• Esitab löökpilliansambel PaukenfEst.
• Kavas on ka kreeka helilooja Iannis Xenakise teos «Okho» kolmele löökpillimängijale.