/nginx/o/2017/07/20/6910061t1hc614.jpg)
Mäksa vallavalitsuse arendusspetsialisti Mart Keerutaja sõnul on Melliste paisjärv vohavate veetaimede tõttu suures ulatuses muutunud. «Ujumisring tõmbas nii kokku,» sõnas ta. Ühtlasi märkis ametnik, et probleemi tõsidusele on viidanud ka kohaliku triatloni korraldajad Trismile’i klubist.
Trismile’i juht Margus Püvi kinnitas, et nad otsustasid tiheda taimestiku tõttu võistluse formaati muuta: ühisstardi asemel lastakse ujujaid vette ükshaaval iga 15 sekundi järel. «Seepärast võtab start aega kaks tundi,» täpsustas ta.
Eeldatavasti ulatuvad Melliste järve hoogsa kinnikasvamise põhjused mitmekümne aasta tagusesse aega, mil ümbruskonnas hariti praegusest märksa aktiivsemalt maad ning seetõttu sattusid väetised järve. Nähtavasti on reostus kogunenud enim paisu ümbrusse, sest seal vohab taimestik eriti jõudsalt.
Mart Keerutaja märkis ka, et Melliste järves kasvab taim, mis hulbib vee pinnal ning takistab valguse pääsemist alumistesse kihtidesse.
Keerutaja on aga veendunud, et praegusel ajal satub veekogusse märksa vähem lisatoitaineid, sest lähedal asuvad elamud on korralikult ühendatud kanalisatsioonivõrku ning põllupidamine kahanenud. Ta oletas, et kui järve puhastada, peaks see edaspidi märksa paremas seisukorras püsima.
Puhastustöödeks kasutab ettevõte masinat, millega saab taimi nii niita kui kaldale vedada.
Keerutaja rääkis, et lähiajal on kavas järves taimestikku niita ning tõsta vabanev mass kaldale. Esimest korda tehti seda eelmisel aastal. Seda, kas järgmisel aastal peaks niitma ka kolmandat korda, ei osanud arendusspetsialist veel öelda.
Lisaks Melliste järvele on kavas niita seitsme kilomeetri kaugusel asuvas Võõpste paisjärves. Seal keskendutakse puhastustöödel kohtadele, kus inimesed rohkem ujumas käivad. Et koht oleks suplejatele nauditavam, viidi Võõpste rannaalale hiljuti ka värsket liiva ning paigaldati päästerõngad.
Mõlemat järve niitva osaühingu Preisor juhataja Peep Reismann rõhutas, et taimed kasvavad kõikides järvedes, sest kui taim juba vees on, siis sinna ta ka sureb, seal kõduneb ning uusi toitaineid vabastab. Seepärast peetaksegi niitmist üheks tõhusamaks kinnikasvamisvastaseks meetodiks, sest sellega eemaldatakse veest märkimisväärne kogus biomassi.
Kui Tartu Postimees nädala keskpaigas nimetatud järvesid uudistamas käis, ei paistnud kaldalt nende seisukord kuigi hull. Mõlema kaldaäärsetes osades võis lisaks roole ja hundinuiadele silmata kardheina ja penikeelt, mida rahvasuu kutsub lihtsalt vetikateks. Aga järvede keskkohas näis veepind olevat puhas.
Reismanni sõnul näivadki järved pealtnäha paremas seisus olevat, kui need tegelikult on. «Kui ujuma minna või paadiga sõuda, siis jäävad taimed kohe ette. Nad kasvavad allpool veepiiri,» selgitas ta.
Puhastustöödeks kasutab ettevõte masinat, millega saab taimi nii niita kui kaldale vedada.
Kahe järve puhastamine läheb maksma ligi 10 000 eurot.