Eesti apostlik-õigeusu kiriku Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele ehitasid Eesti Kunstiakadeemia tudengid ujuva ristimismaja, kus seda intiimset toimingut saaks rahulikus keskkonnas läbi viia. Täna pühitsesid koguduseliikmed palvete ja lauluga ujuva koja sisse.
Galerii: kogudus pühitses Emajõel ujuva ristimiskoja
20. juuli 2017, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemia sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele anti puutööpraktika jaoks ülesanne mõelda välja midagi, mis ei oleks järjekordne «põnev» puitinstallatsioon, vaid oleks midagi, mis looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. Sündis ujuva ristimiskoja idee. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis korraldatud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala. Tänaseks sai valmis 24 ruutmeetri suurune hoone, mis vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele. Tartu Pühade Aleksandrite kirik hakkab seda kasutama ning tartlased saavad ujuvat hoonet vaadata ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval.
Ristimiskoda kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine «Sakraalruum» käigus. Õpituba kestis viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega, kinnitas EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja ja praktika juhendaja Hannes Praks.
Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente. Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid. Kuna objekti ehitasid tudengid algusest lõpuni ise valmis, said kõik esmakursuslased kätte ka elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas.
Õigeusu traditsiooniline ristimine on jõeristimine, mille käigus ristitav kastetakse üle pea pühitsetud jõevette. Tartus ongi nii ristitud, kuid kuna ristimine on siiski intiimne protsess, on seda parem teha varjatumalt, selgitas Praks. Ujuval parvel on katus peal ja seinad ümber. Parve põhjast viib redel vette.
Ehitamisel olid nõu ja jõuga abis ka lodjakoja töötajad.