Riigi rahasüst toob Piirissaarele uue hõljuki ja traadita interneti

Siseministeerium ostis Piirissaare vallale hõljuki 2006. aasta lõpus. Nüüd saab saarerahvas riigi abil selle asemele uue hõljuki. Foto: Lauri Kulpsoo

Eesti tosinal saarel elu edendamiseks mõeldud riiklikust väikesaarte programmist läheb tänavu neljandik toetustest Piirissaarele. Toetuse abil saab sealne rahvas mitu hädavajalikku asja joone peale.

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas tänavuse väikesaarte programmist toetuse saajate nimekirja. Selles on 16 projekti, millele on toetusteks jagatud 638 000 eurot.

Neljandik väikesaarte programmi toetustest ehk ligi 160 000 eurot on seotud Piirissaare rahva elujärge parandava nelja projektiga.

Kõige kopsakam toetus, 113 000 eurot, läheb Tartu maavalitsuse arvele, et riiki esindav maavalitsus saaks Piirissaarele uue hõljuki soetada.

Parem pood, vähem võsa

«Ei tea, millal see asi meie hoovi peale jõuab, maavalitsusel tuleb hõljuki ostmiseks kõigepealt riigihange korraldada,» ütles Piirissaare vallavanem Liina Miks. «Seni ajame läbi vana hõljukiga, hoiame sel hinge sees.»

Väikesaarte toetuse saajal tuleb abirahale lisada omalt poolt 15 protsenti ning nii panustab riik hõljuki ostmiseks veel 20 000 eurot.

Praegu kasutab Piirisaare rahvas külmal ajal saare ja suure maa vahel liiklemiseks ning kauba vedamiseks Nižni-Novgorodi laevatehases valmistatud hõljukit, mille vald sai 2006. aasta jõuludeks. Ka toona soetas hõljuki riik, siseministeerium ostis selle pisut enam kui miljoni krooni (ligi 64 000 eurot) eest.

Põhjalik remont ootab ees ka Piirissaare poodi, mida pidav Age of Invest OÜ saab selleks tööks 29 977 eurot toetust. Ettevõttel kulub kohalikule vallale kuuluva kauplusehoone uuendamiseks kokku 35 268 eurot.

Mittetulundusühing Piirissaare Turism saab saare võsavabaks muutmiseks 14 611 eurot ja 50 senti toetust, millele lisab omalt poolt 2578 eurot ja 50 senti.

Piirissaare vallavalitsusele eraldati 2049 eurot toetust digitaalse infrastruktuuri arendamiseks. «Tahame saare igas otsas muuta traadita interneti kättesaadavaks,» selgitas vallavanem. Igas tares traadita interneti kasutamise võimaldamiseks kulub koos valla 15-protsendise panusega pisut enam kui 2400 eurot.   

Abiks tosinale saarele

Riiklikku väikesaarte programmi rakendatakse juba seitsmendat aastat ning sel aastal oli see eriti menukas. Rahandusministeeriumi teatel taotleti programmist erinevatele projektidele toetust kokku 1,3 miljonit eurot ehk kaks korda rohkem kui programm ette näeb.

Tänavu toetust saavate projektide hulgas on lisaks Piirissaarel kavandatud ettevõtmistele näiteks Aegnale päästetehnika soetamine, Vilsandi saarel asuva Vikati sadama arendamine, Ruhnu kooli uue mööbli ostmine, Abruka saarele kütusetankla rajamine, Manijale tuletõrje veevõtukoha tegemine ja Vormsi merepääste võimekuse suurendamine.

Programmis mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saare vahelisi transpordiühendusi, hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele, päästeteenuseid, sideteenuseid.

Väikesaarte programmi abil on võimalik arendada ka eluruume, et tagada kohalikus omavalitsuses avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale eluruum.

Väikesaarte programmi kuuluvad 12 saart: Naissaar, Prangli, Aegna, Osmussaar, Vormsi, Kihnu, Manija, Kesselaid, Vilsandi, Ruhnu, Abruka ja Piirissaar.

Programmist on võimalik toetust saada omavalitsustel, mittetulundusühingutel, sihtasutustel, riigiasutustel ja ettevõtjatel.