Koolilapsed elustasid kiirabi tulekuni bussipeatuses kokkukukkunud meest

Sügisel Kivi­linna ja Hansa kooli 7. klassi minevad Sander Aavik (vasakult), Henry Magnus Roks ja Kaspar Parksepp jooksid reede pärastlõunal appi Ihastes Kasteheina bussipeatuses kokkukukkunud mehele ning andsid kiire ja oskusliku tegutsemisega talle elupäevi juurde. Foto: Kristjan Teedema

Vanemaealine mees istus läinud reede pärastlõunal kella kolme paiku Tartus Vana-Ihastes Kasteheina bussipeatuses. Korraga tõusis ta püsti, kukkus pingi ette asfaldile ja jäi seal liikumatult lamama.

Esimestena jõudsid jooksuga tema juurde Kivilinna kooli 7. klassi minevad 13-aastased Sander Aavik ja Henry Magnus Roks, kes tulid koos kaaslastega parajasti poest ning plaanisid Eedeni keskusse minna. 

Naine eemaldus kiiresti

Silmanurgast nägid nad, kuidas samuti peatuses olnud vanem naine väikse lapsega astus kiiresti eemale. «Ta vist jahmus sellest asjast ära,» ütles Sander Aavik. 

Henry Magnus Roks haaras telefoni ja helistas häirekeskusse. Samal ajal Sander Aavik ning poiste kooliõde, 13-aastane Margot Sula ja Hansa koolis käiv 13-aastane Kaspar Parksepp tegutsesid.

«Kõigepealt panime mehe külili ja seadsime talle koti pea alla, tal oli paar kotti kaasas,» meenutas Sander Aavik. Siis prooviti häirekeskusest saadud soovituse järgi neljakesi meest asfaldilt muru peale tõsta. «Aga me ei jõudnud, ta oli nii raske,» märkis Henry Magnus Roks.

Tegin nii, nagu koolis õpetati, vajutasin kahe käega rütmiliselt mehe rinnakule. Natukese aja pärast ta korraks hingas hästi sügavalt, rääkis Sander Aavik.

Kiirabi oodates ei jäänud abilised niisama passima, mees keerati jälle selili ja Sander Aavik hakkas talle südamemassaaži tegema. 

«Õppisime koolis esmaabi ja elustamist. Päästeameti töötajad õpetasid meile, mida õnnetuse korral teha,» ütles Sander Aavik. «Tegin nii, nagu koolis öeldi, vajutasin kahe käega rütmiliselt mehe rinnakule. Natukese aja pärast ta korraks hingas hästi sügavalt. Aga siis hakkas näost lillaks minema.»

«See oli hirmus pilt,» tunnistas Henry Magnus Roks. «See mees oli bussi pealt oma poega oodanud,» lisas Kaspar Parksepp. «Poeg jõudis enne kiirabi ja nägi – isa on asfaldil maas. See oli kurb. Ta ütles, et see on isal kolmas infarkt.»

Esimene kiirabiauto abilistega jõudis kohale viis-kuus minutit pärast häirekeskusse helistamist, õige pea saabus ka reanimobiil. «Meile tundus see aeg väga pikk, aga tegelikult tuli kiirabi kiiresti,» märkis Henry Magnus Roks. 

«Läksime siis eemale, kiirabi elustas meest vast oma kümme minutit järjest ja siis hakkas ta hingama,» rääkis Kaspar Parksepp. «Kiirabitöötajad ütlesid, et mees oli vahepeal juba surnud. Aitasime ta kiirabiautosse tõsta.» 

«Kiiduväärt tegu, julged ja tublid noored inimesed,» kiitis Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee Ihastes tegutsenud abilisi. «Patsient on elus, ta on teadvusel, kontaktne ja vastab küsimustele, ta ajutegevus on säilinud – kõik on hästi.» Esmaspäeval oli mees Tartu ülikooli kliinikumi südamekliiniku intensiivravi osakonnas, talle tehakse vajalikud uuringud ja määratakse ravi.

Vaid helistamine ei aita

Tartu kiirabi töötajad käivad koolides esmaabi ja elustamist õpetamas ning seda tööd tehakse ka edasipidi. «Ideaalis tahame, et kõigil Tartus põhikooli lõpetavatel noortel oleks oskused kriitilistes olukordades toimetulekuks,» ütles Kõrgvee. 

Täiskasvanud oskavad tema hinnangul juba üsna hästi hättasattunuid aidata. Aga tihti olla ka nii, et häirekeskusse antakse teada kraavis lamavast inimesest, kuid helistaja sõidab ise edasi, uurimata, kas kraavis on väsinud joodik või abivajaja. 

«Ainult häirekeskusse helistamisega elu ei päästa, kui tahad tõesti aidata, siis õpi kõigepealt inimest aitama ja ka aita teda,» lisas Ago Kõrgvee.