Korvpallikuulsuse külaskäik aitas Tartu naiskonna võidule

Elle Lapp

FOTO: Margus Ansu

Eesti üks aegade edukaimaid naiskorvpallureid Elle Lapp istub Tartu Ülikooli spordihoones palliplatsi kõrval juba tükk aega enne naiste meistriliiga poolfinaali algust.

Naiste korvpall pole mingi naljamäng, vaid on kohati meeste omast jõulisemgi. Tartlanna Katre Arnistega võitlevad palli pärast TLÜ mängijad Mirjam Nikolai (nr 4) ja Elise Käit (nr 7).

FOTO: Margus Ansu



Üllatuseks selgub, et aastakümneid korvpallimängija ja -treeneri elu elanud Lapp pole ammu-ammu pallisaali sattunud.

«Mingil hetkel sai korvpallist küllalt,» sõnab ta, «tõmbasin kriipsu alla. Otsustasin ainult pensionär olla.» Lapi õpilasi see-eest jätkub Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli  kohtumises mõlemasse võistkonda.

«On tüdrukuid, kes olid minuga noortekoondises, aga paljusid nägusid ma isegi enam ei tunne,» sõnab ta, «nad on kasvanud ka.»

Lapp tunnistab, et tegelikult pole talle treeneritöö kunagi meeldinud. «Omal ajal läks nii, et teised treenerid lahkusid ja mina pidin nullist alustama, treeneritöö ABCd pole ma ju õppinud.» Seda huvitavam, et Lapi käealused hakkasid kiiresti häid tulemusi näitama.

«Platsil olla meeldis mulle rohkem,» ütleb Lapp. Mängueelne ärevus tuleb ka nüüd, pealtvaatajana, hinge. «Kui jalad oleks terved, võiks veel tüdrukutega võidu joosta,» sõnab ta, «vise on mul endiselt käpas, tehnika samuti.»

Harjumatu lärm

Fännitrummide mürts ehmatab Lapi ära: «Kas siin on alati selline lärm? Sa ei kuule ju treenerit ega kedagi. Tüdrukud ei saa üldse rääkida.»

Tartu avab skoori. «Nende naiskondade vahel on olnud alati väga ägedad mängud,» annab Lapp mõista, et on siiski korvpallieluga kursis, «sellised kätši moodi mängud. Ma arvan, et Tartu omad on praegu rohkem motiveeritud, paistab nende olemisest – särtsu täis.»

Seis on 7:7. Tõesti, mingit naiselikku õrnust või leebust platsil näha pole. Käib kompromissitu veri-ninast-välja-heitlus. Meenutan Lapile kusagilt kuuldut, et naiste korvpall pidada meeste omast jõulisemgi olema. «Olen seda kogenud,» soostub ta, «mulle on pandud hoo pealt jalg taha. Oli mingi probleem ühe vene võistkonnaga – ei saadud mind kinni. Üks tüdruk oli ilmselt siis niivõrd vihane.»

Tartu tabab taas. Lapp kiidab, kuidas talle meeldib kiire söödumäng. «Nii võikski olla – hea omavaheline klapp, hästi ruttu läheb keegi kiiresse, pikk võtab laua, paneb söödu ette. Vastane ei jõua nii kähku kaitsesse.»
«Vahel hammustati ja löödi jalgadega näkku,» jätkab ta meenutamist. «Siin me seda ei näe, siin on väga intelligentsed tüdrukud,» kiidab ta tartlasi.

Tallinna omad olevat emotsionaalsemad, nagu ka nende treener Janika Veinpere, kes mängijate peale vahel päris valju ja valimatut häält teeb.

Oksana Aleksandrova TLÜst tabab kolmese. Tartu võtab minutise vaheaja. Esimene veerand ei suju hästi.

«Eks ka mina pidin omal ajal röökima,» räägib Lapp, «kuna olin suhteliselt leebe, pidin vahel tegema kurja häält, et mind kuulataks.»

Liisi Sokmani korvist 12:11 Tartule. «Huvitav, et seis on nii võrdne, Tartu mängib ju paremini,» sõnab Lapp.

«Oi, kui ilus sööt!» hüüatab Lapp. Esimene veerandaeg Tartule 16:14.

Mees mõjub paremini

Enamasti on naiskondade eesotsas siiski naised, kui Allan Dorbek NikeWomeni abitreenerina ning Eclexi ja Audentese loots Jaanus Levkoi kõrvale jätta.

«Naine mõistab naist võib-olla riietusruumis paremini – mees sinna lihtsalt minna ei saa. Tegelikult mõjub meestreener naistele paremini,» leiab Lapp, «aga ta peab olema ka selline, et tüdrukud vahivad, suu ammuli. Ei tohi olla n-ö oma poiss, sest tüdrukud kasutavad seda kohe ära. Kui väga sõbraks saavad, istuvad pähe.»

Lapi sõnul võiksid naistreenerid tüdrukutel olla mingi vanuseklassini. Tipus on aga mehi vaja.

Triin Teppo vabavisked. Tartu naised viskavad paremini kui mehed. «Mulle meeldivad Rocki mängijad, aga sellest ma küll aru ei saa, kuidas suudavad mehed nii kehva protsendiga vabaviskeid visata,» on Lapp hämmingus.

21:14. Annika Rüütli saab esimese vea, ent TLÜ naiskonnas on tekkimas paanika.

Treeneri karmi ja kindlat kätt on Lapi sõnul vaja. «Mul oli osa tüdrukuid, keda pidi kiitma ka siis, kui nad tegid halvasti – siis nad mängisid hästi. Aga vahel on vaja karjuda, et mängijad üles äratada.»

«On ka neid, kellele ei saa peapesu teha. Ükskord tüdrukud isegi solvusid – me ju mängisime nii hästi, 100ga võitsime,» meenutab Lapp. «Vastasin, et võitke kas või 400ga, kui mäng on kole, siis ma rahule ei jää.» Järgmisel kohtumisel oli Lapp vait, tegi vaid vahetusi. Ja mäng läks käest ära.

Poolaeg Tartule 41:29. «Ma ei ole karjuja tüüp, aga see hoiab mängu pinge all,» selgitab Lapp.

Liidu koondises nägi sedagi, et kehvasti esinenud tüdrukud pandi  palli ninaga väljakut pidi edasi-tagasi veeretama. Meil hakataks praegu sellisel puhul vist inimõigustest rääkima.

Tallinna mäng laguneb üha enam, Liisi Sokmanilt taas kolmene. Mängu lõpuks saab tartlannast 27 punktiga üle platsi tüdruk.

Vanasti motiveeris mängijaid endaga tööd tegema Liidu koondis ja Eestist tulid targad mängijad. «Praegu sa pead olema supermängija, et üldse kuskile saada, ja sul peab olema hea agent,» tõdeb Lapp, kelle sõnul on Eestis andekaid korvpallureid palju, ka meeste seas, aga välismaale satub neid ikkagi vähe.

«Eestlase iseloom vist segab – tõelist tapjahinge, et ma nüüd lähen ja panen, sellist ei ole. Müürsepp on kõige kaugemale jõudnud – tema oli andekas, aga ma arvan, et mitte eriti töökas. Kui tema oleks tahtnud rohkem pingutada, ma ei tea, kus ta oleks olnud.»

Kolmas veerand on läbi ja tablool 62:41 Tartu kasuks. Tundub mõistetamatu, kuidas tartlannad karikafinaalis TLÜ-le ühe punktiga kaotada suutsid.

«Treenerina ma tahan, et mu mängijad oleks tehniliselt väga kõvad, head viskajad, kes jagaksid mängu, füüsiliselt tugevad ja mitte soleerijad,» lööb Lapis korraks taas välja juhendaja. «Ma pooldan individuaalseid oskusi, aga ei tohi sealjuures kunagi võistkonnamängu unustada. Vahel loetakse liiga palju protokollist, palju keegi punkte viskas. Aga vahel on resultatiivsed söödud palju olulisemad.»

Seis on 68:43. Tundub, et Tallinn on alla andnud, kolmeseid küll üritatakse, aga isutult.

Lapp oli Liidus üks lühemaid tsentreid, kõik vastased olid peajagu pikemad. Selleks, et nende vastu skoorida, tuli olla leidlik. Lapp on mänginud ka ülipika Uljana Semjonova vastu, kelle õiget pikkust avalikkuse eest millegipärast varjati.

«Olen ka tema vastu üle 20 punkti visanud. Nad mängisid tavaliselt maa-ala. Aga kui ma tulin välja, pidi ta mulle peale tulema – siis mängisin temaga üks-üks, olin kiire ja sain hakkama,» selgitab Lapp. «Tuleb ise leida need käigud – korvpall on nagu male, sul peab olema mitu käiku ette mõeldud. Kui üks ei tööta, siis võtta kohe teine-kolmas.»

Tüdrukud said uue hoo

Lõpuvilega koos tõttab ülirõõmus TÜ spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg Lapi kätt suruma: «Näed, kui õigesti sa tegid, et tulid, tüdrukutel kohe teine hoog sees!» Tartu on võitnud 83:59. Lapp leiab, et Tartu väga hea kaitse ehmatas tallinlannad lihtsalt ära. Samas ei välista ta, et tüdrukud tahtsid kunagisele treenerile näidata, et on paremaks läinud.

Kuigi Lapile meeldis omal ajal rohkem just võõrsil mängida, soostub ta tartlannade peatreeneri Gerli Odruskiga, et kordusmäng Tallinnas tuleb tunduvalt raskem. Tallinnas mängitakse juba homme, vajaduse korral veel ka laupäeval. Finaalipääsuks on vaja kahte võitu.


Elle Lapp
• Elle Lapp kuulus aastatel 1965–1983 Eesti koondise ja TÜ esindusnaiskonna koosseisu.
• 18-kordne Eesti meister Lapp saavutas Eesti naiskonnas Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadil 1967. aastal 4. koha ning ülikooli naiskonnaga NLi karikavõistlustel 1978. aastal 3. koha.
• Ta on võitnud 11 korda koos TÜ naiskonnaga Eesti karikavõistlused. Korduvalt on Elle Lapp valitud turniiridel parimaks mängijaks.
• Aastatel 1981–1990 oli ta TÜ esindusnaiskonna treener, 1986. aastal NLi rahvaste spartakiaadil ka Eesti koondise treener.
• 1991–2000 töötas ta treenerina Tartu korvpallikoolis, hiljem juhendas noori korvpallitüdrukuid klubis Taba 89.
 

Tagasi üles