Galerii: Tartus alustas tööd uudset tehnoloogiat kasutav puitelementide tehas

Puithooneid tootev osaühing Esthus avas eelmisel nädalal Tartus Ropka linnajaos uudsel tehnoloogial põhineva ristkiht puitpaneelide tootmisliini, mis peab andma lisatõuke puidust majade tootmisele Eestis.

Äsja käivitatud tootmisliini muudab eriliseks asjaolu, et see on praegu Põhja- ja Baltimaades ainus, mis toodab puithoonete ehitamiseks uudseid naelutatud ristkiht paneele. Lähim sarnast tehnoloogiat kasutav tehas asub Lõuna-Poolas.

Lihtsustatult seletades tähendab ristkiht puidutehnoloogia seda, et valmivates elementides asetsevad puidukihid erisuunaliselt, nii verikaal- ja horisontaalselt. Kui senimaani on kasutatud puidukihtide kokkupanemiseks liimi, siis Esthusis kasutatakse samaks otstarbeks alumiiniumist naelu. Selliselt loodud materjalist on võimalik ehitada nii elementmaju kui ka moodulmaju.

Ettevõtte juhatuse liige Janek Paabut tõi uue lahenduse juures välja mitmeid eeliseid senikasutatud tehnoloogiate ees. Nii näiteks kasutatakse toormaterjali otstarbekamalt, mis teeb tootmise odavamaks. Ühtlasi ei pruugita liime ja muid kemikaale, mis võimaldab luua inimestele tervislikumat elukeskkonda.

«21. sajand on puidusajand,» ütleb Henrik Välja.

Muu hulgas ütles Paabut, et nende meetod põimib kokku palkmaja head sisekliimaomadused ning betooni stabiilsuse ja jäikuse.

Eesti puidu- ja metsatööstuse liidu esimees Henrik Välja nõustus, et mõnes mõttes saavad Esthusi paneelidest rajatavad hooned olema nagu innovaatilised palkmajad. Samas ei rutanud ta kinnitama, et naelutatud ristkihttehnoloogiaoleks tingimata liimitehnoloogiast parem. Uus tehnoloogia seab tema teada detailidele suuruspiirangud, nii näiteks on liimitehnoloogiaga võimalik kokku panna pikemaid elemente, mis tuleb kasuks kandekonstruktsioonide ehitamisel. Ühtlasi on elemente võimalik ka kvaliteetsemalt töödelda ja viimistleda.

Henrik Välja avaldas veendumust, et puidul on ehitusmaterjalina jätkuvalt väga suur potentsiaal. «19. sajand oli terasesajand ehk siis ehituses kõige suurema innovatsiooni tegi terase kasutusele võtmine. 20. sajand oli betoonisajand. Usun, et sel sajandil jõuame sinnamaani, kus tänu tuleohutuse arengule ja materjalide töötlemise paremale oskusele hakatakse tegema üha enam puidust stabiilseid ja tuleohutuid konstruktsioone,» arutles ta.

Puidu peamiseks eeliseks teiste ehitusmaterjalide ees on liidu esimehe sõnul selle kergus, mis võimaldab  märkimisväärselt kokku hoida transpordikuludelt. Ühtlasi saab puidust hooneid püstitada väga kiiresti. «Huvitava faktina saab välja tuua, et kõige kiiremini arenev puitmajade turg on hoopis Londoni kesklinnas. Seal on vaja ehitada kiiresti väga pisikestel platsidel, kus pole laopinda ning kuhu ei ole võimalik alati masinatega ligi tulla. Kui sul on sellistes oludes kasutada valmis puitelemendid, mis tõstetakse otse auto pealt oma kohale, siis saab maja karkass püsti pelgalt nädala-paariga,» selgitas ta.

Välja leidis, et puidu potentsiaali on juba märgatud ka Eestis, sest ligi pooled siinsetest uutest eramajadest tehakse sellest materjalist.

Eelmisel kolmapäeval avatud tootmisliin läks osaühingule Esthus maksma ligi 900 000 eurot. Valdav osa sealt tulema hakkavast toodangust eksporditakse välismaale.