Vähem võimekad vallad: valitsus loob ebavõrdsust

Haaslava vallavanema Priit Lombi hinnangul loob riik ebaõiglust, kui toetab omavalitsusi sihtotstarbeliste eraldistega, selmet üldiselt nende tulubaasi kasvatada. Foto: Kristjan Teedema

​Valitsus kavatseb septembris eraldada lisatoetust kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Mitmed vallad pole sellega aga rahul, sest jäävad omaenda tubliduse tõttu suurest osast toetusest ilma

«Minu soovitus oleks, et riik sellisel kujul rahastust enam ei korraldaks. See pole mõistlik lahendus,» kommenteeris Haaslava vallavanem Priit Lomp valitsuse meedet eraldada omavalitsustele lisaraha lasteaiaõpetajate palgatõusuks.

Haaslava vallavanem ega ka teised omavalitsusjuhid pole põhimõtteliselt lasteaiaõpetajate palgatõusu vastu. Küll aga on nende sõnul küsimus selles, kuidas olnuks kõige targem ja õiglasem seda ellu viia.

Riik on otsustanud septembrist lasteaiaõpetajate palku omavalitsuseti ühtlustada ning aidata ennekõike neid valdu ja linnu, kus töötasu on praegu madalam, teistele järele.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on riigieelarve strateegias 2017–2021 kavandatud 61 miljonit eurot, mida omavalitsused võivad vajaduse korral kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Tänavuseks toetuseks septembrist detsembrini on eraldatud 2,5 miljonit eurot.

Toetusest suurem osa eraldatakse omavalitsustele pearahana sõltuvalt lasteaialaste arvust. Ülejäänud osa saavad sel aastal aga need omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aasta algusest vähemalt 85 protsendini ja 2019. aasta algusest 90 protsendini ning magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini.

Omavalitsused peavad vastava otsuse langetama hiljemalt 20. augustiks. Kui see saab tehtud, eraldab riik neile toetust, mis korvab palgatõusu 85 protsendi ulatuses.

Ebavõrdsust loov

Haaslava vallavanema Priit Lombi sõnul seab selline toetussüsteem löögi alla need vallad, kes üldises plaanis on vähem võimekad, kuid on sellest hoolimata eelnevatel aastatel oma lasteaiaõpetajaid kõrgelt väärtustanud. Nüüd jäävad nad suurest osast toetusest ilma, sest on mingite teiste tegevuste arvelt püüdlikult juba praeguseks taganud õpetajatele 840-eurose palga. Sisuliselt riik karistab neid nüüd toetusest ilma jätmisega.

Lombi sõnul saavad toetust aga paljud sellised vallad, kellel tegelikult lasteõpetajate palkade maksmisega suuri probleeme ei tohiks olla, kuid kes pole seda lihtsalt ise varem tähtsaks pidanud. «Need, keda me oleme harjunud nägema rikastena, saavad toetust. Näiteks seesama Loksa linn, kes alles hiljuti sai valitsuselt haldusreformis magusa erandi, on arvestatav toetuse saaja,» ütles ta.

Ka Mäksa vallavanem Timo Reinthal ei ole rahul valitsuse meetmega, sest tema juhitav omavalitsus on varasematel aastatel hambad risti lasteaiaõpetajatele raha leidnud. «Kui me oleks pannud selle raha teede korrastamisse, saaks me nüüd riigilt lisaraha, aga kuna oleme väärtustanud laste hoidmist ja õpetamist, siis jääme ilma. See on jabur,» lausus ta.

Need, keda me oleme harjunud nägema rikastena, saavad toetust. Näiteks seesama Loksa linn, kes alles hiljuti sai valitsuselt haldusreformis magusa erandi, on arvestatav toetuse saaja, sõnas Lomp.

Vallajuhtidega nõustus ka Eesti maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp, kelle sõnul tekitab meede ebavõrdse olukorra. «See ei sõltu ainult jõukusest. Mõnes on õpetajate palgad kõrgemad, kuigi peaks igasuguse statistika järgi madalamad olema, aga kogukond ise on otsustanud neid hinnata. Nemad on nüüd kaotajad, kuigi peaks, vastupidi, just tuge leidma,» seletas ta.

Müürsepa sõnul olnuks õigem sihtotstarbelise toetuse jagamise asemel suurendada omavalitsuste tulubaasi, mida majanduskriisi ajal tunduvalt kärbiti. «Iga kohalik omavalitsus saaks siis ise otsustada, kuidas ta raha kasutab – kas palkade tõstmiseks või investeeringuteks. Valdadel ja linnadel peaks olema suurem otsustusõigus,» ütles ta.

Soov õpetajaid väärtustada

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on aga omavalitsusjuhid meetme olemusest valesti aru saanud ning riiklik tasanduspoliitika ei puutu praegusel juhul üldse asjasse. «Meie huvi ei ole praegu võrdsustada kohalikke omavalitsusi, vaid väärtustada õpetajaid,» ütles ta.

Laidmets lisas, et kuigi lasteaiaõpetajatele palga maksmine on endiselt omavalitsuste õigus, pidi riik sekkuma, kuna õpetajate palkade käärid olid omavalitsuseti kasvanud liiga suureks. «Riigi huvides on, et ikkagi kõik palgad oleksid võrdsel tasemel,» lausus asekantsler.

Tartumaal on lasteaiaõpetajate palkade vahe praegu kuni 450 eurot. Nii näiteks makstakse madalaimat palka õpetajatele Kallaste linnas, kus alampalgamäär on 520 eurot. Kõige paremini saavad lasteaiaõpetajad tasustatud aga Ülenurme vallas, neile makstakse 970 eurot ja vanempedagoogidele 1020 eurot.

Laidmetsa üllatas, et omavalitsusjuhid nüüd valitsuse meedet kritiseerivad, sest sellekohastel aruteludel juba pool aastat tagasi nende suust märkimisväärset kriitikat polevat kõlanud.

Eesti linnade liidu büroojuhi Jüri Võigemasti sõnul otsustas liit pool aastat tagasi valitsuse välja pakutud toetusega nõustuda: «Me ei näinud põhjust, et tänavune 2,5 miljoni eurone toetus peaks olema eriline sõdimise koht.»

Ta nimetas aga, et ka linnade liit oleks pigem eelistanud omal ajal kärbitud tulubaasi taastamist. «Omavalitsusliitude põhimõtteline seisukoht on, et kohalikke omavalitsusi tuleks tugevdada tulubaasi suurendades, mitte nii-öelda kribu-krabu kaudu,» lausus Võigemast.

Ka maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp ütles, et hoolimata erimeelsustest valitsuse meetodites võeti raha siiski vastu. «Pole mõtet ülearu vastanduda, sest eks iga lisaeuro ole kasulik,» märkis ta.

Foto: TPM