Linnavalitsusel hakkavad mõtted otsa saama, kuidas punast lippu Anne kanali ääres vältida

Punane lipp hoiatas täna ujujaid kehva veekvaliteedi eest. Foto: Sille Annuk

Anne kanali rannas lehviv ujumist keelav punane lipp võib tulevikus jäädagi suve kutsumata külaliseks, sest Tartu linnavalitsusel hakkavad ideed otsa saama, kuidas kanali veekvaliteeti parendada.

Eelmisel reedel kanali äärde heisatud punane lipp jääb kindlasti lehvima kuni esmaspäevani, mil Terviseamet võtab uued veeproovid. Kui proovid on korras, pole probleemi. Kui aga proovidest nähtub, et E.Coli baktereid ja soole enterokokke on siiski üle piirmäära, võivad inimesed mõtte Anne kanalis ujumisest vähemalt juulikuus maha matta.

Vee fekaalset reostust näitavate kolibakterite ja soole enterokokkide levik on Anne kanalit kimbutanud ka varasematel aastatel. Nii näiteks lehvis punane lipp seal eelmisel aastal 6. juulist 18. juulini. 2013. aastal oli rand ujumiseks suletud aga terve augusti.

Terviseameti lõuna talituse vaneminspektor Väino Ratasepp kahtlustab, et bakterite levik Anne kanalis on seotud kohalike loomaarmastusega. «Kanali ümbrus on muutunud koerte jalutuspaigaks ja samas on veekogu looduslik puhastusvõime puudulik. Seega võib arvata, et lemmikloomadest on saanud uus reostusallikas, sest E.Coli ja enterokokid on bakterid, mis elavad just inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus.»

Ratasepp lisas, et suurem osa soole enterokokkide ja kolibakterite vorme on ohutud, kuid nende hulgas võib olla ka mikroorganisme, mis võivad põhjustada näiteks seedetrakti haiguseid.

Abilinnapea Valvo Semilarski sõnul peetakse tõenäoliseks, et seekord jõudsid bakterid suures koguses Anne kanalisse vihma tõttu. Lihtsustatult öeldes uhtus vihm kanali kallastelt mitmesuguste loomade ja lindude väljaheited vette ning viis bakterite arvu üle lubatud normi.

Linnavalitsuse tellitud uuringu soovitused

Semilarski sõnul on linnavalitsus viimastel aastatel Anne kanali veekvaliteedi parendamisega aktiivselt tegelenud. 2014. aastal telliti koostöös Maaülikooliga aktsiaseltsilt Kobras kanali seisundi hindamise uuringu, milles toodi välja ettepanekud veekvaliteedi parendamiseks. Nüüdseks on abilinnapea sõnul linnavalitsus valdava osa ettepanekutest täitnud ning rohkem pole väga võimalik midagi teha.

Muu hulgas soovitas uuringu tulemus piirata Anne kanalis suplejate arvu, sest kolibakterite ja enterokokkide arvukus on sellest otseses sõluvuses. Abilinnapea Semilarski ütles, et Tartu linna viimaste aastate teadlik poliitika on olnud puhkajate hajutamine eri piirkondadesse, milleks on näiteks arendatud Emajõe äärseid randasid – vabaujulat ja linnaujulat.

Teise ettepanekuna soovitati linnavalitsusel parandada laiemalt Anne kanali äärset heakorda rajades piisaval arvul tualettruume ning paigaldades prügikonteinereid, seal hulgas spetsiaalseid koerte ekskrementide kogumise kaste. Semilarski sõnul on viimase kahe aasta jooksul Anne kanali äärde rajatud üks statsionaarne käimla ning suveperioodil on seal lisaks avatud kolm kahekohalist ajutist tualetti. Ühtlasi on abilinnapea sõnul loodud võimalused kätepesuks. Ka spetsiaalsed prügikonteinerid on olemas.

Kolmanda soovitusena toodi uuringus välja Anne kanalist väljavoolu tekitamine ning veetaseme alandamine. Tartu linnamajandusosakonna juhataja Rein Haak märkis, et väljavool on olemas ja see jookseb teise Anne kanalisse. «Veetaset me pole alandanud, sest me ei ole päris kindlad, et see parandaks olukorda,» lisas ta.

Viimane variant

Kui kanalis veeolukord ei parane, kaalutakse siiski ka veepinna allapoole viimist. «See on linnavalitsuse võimuses. Aga kui ikkagi paduvihmadega tuleb sisse baktereid, siis linnavalitsus ei saa neid seal millegagi eemaldada,» sõnas Haak.

Haak märkis, et üks variant oleks lihtsalt olukorda aktsepteerida ning teadvustada, et baktereid on vees natuke üle piirnormi. «Eks ta ole selline tunnetuslik küsimus, teadlased on piiri kuskile tõmmanud. See, kas nende täitmine on võimalik, on omaette küsimus. Võib-olla tuleb ühel hetkel lihtsalt öelda, et olukord on kõigest hoolimata normidele mittevastav ja pannagi sildid välja... Aga see on muidugi kõige dramaatilisem lahendus.»

Abilinnapea Semilarski seevastu ütles, et tema sellist stsenaariumi tõenäoliseks ei pea ning ka linna poliitiline otsus on olnud seni Anne kanalit ja selle ümbrust edasi arendada.

Praegu jäädakse ootama Terviseameti kordusproovi tulemusi lootuses, et kolibakterite ja enterokokkide suur levik oli juhuslik, mitte pikemalt kestma jääv probleem.