Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Hillar Palamets koostas Keilas meie lugejaile mälumängu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hillar Palamets pajatas oma elust ja raamatutest kodusel verandal.
Hillar Palamets pajatas oma elust ja raamatutest kodusel verandal. Foto: Georg Kõrre

Tartu Postimees käis Harjumaal Keilas, et kohtuda tartlasest ajalooteadmiste jagaja Hillar Palametsaga tema kodus ja aias Vaikses tänavas, kus ta on veetnud 80 aasta suved. 13. juunil saab ta 90-aastaseks. Kohtumise tulemusel valminud lood ilmusid 12. juuli lehes, kus on ühtlasi avaldatud Hillar Palametsa koostatud mälumäng.

Avaldame mälumängu küsimused ka siinkohal:

1. Millise Eesti linna nime on ainsana mainitud piiblis, õigemini mitte küll linna ennast, vaid samanimelist asulat Jeruusalemma lähedal?

2. Linnana on Paldiski Keilast tublisti vanem. Mis aastal anti Paldiskile, mis aastal Keilale linnaõigused?

3. Millisesse silmapaistvasse kohta Tallinnas keelas Eestimaa kuberner reformatsiooni 350. aastapäeva tähistamiseks püstitada Martin Lutheri ausamba? Kuju pandi 1862. aastal üles Kumnas, Keila kirikumõisa viiva tee ristmikule. Maha võeti 1949. aastal.

4. 1906. aastal kirjutas Wilhelm II oma sugulasest kolleegile Nikolai II-le: «Lieber Nicki! Lõpuks ometi oled Sa oma veeremänguraja valmis saanud.» Millisele Eestis paiknenud rajatisele Saksa keiser seda kirjutades mõtles?

5. 1980. aastatel paiknes just Keilas kogu maailma suurima ja head tööd tegeva ettevõtteliigi keskus. Mis ettevõte see oli?

Eelmisel päeval avaldatud küsimustele lisame nüüd vastused:

1. Vana testamendi 1. Saamueli raamatu 23. peatüki 2. salmis on kirjas: «Ja Issand vastas Taavetile: «Mine ja löö vilisteid ja päästa Keila!»» Ja haldusreformi käigus Keila kui omaette linn päästetigi. Ütle veel, et piiblis kirjapandu ei lähe täide.

2. Keilale nagu teistelegi üle tuhande elanikuga asulatele 1938. aasta maikuus, Paldiskile aga seoses Katariina II kehtestatud asehalduskorraga 1783. aastal. Moodustati koguni omaette kreis (maakond) ja Paldiski oli 13 aastat kreisilinna staatuses.

3. Kubernerilossi ette jäänud tühermaale Toompeal. Sellele kohale kerkis 19. sajandi lõpul võimsate sibulkuplitega vene õigeusu Aleksander Nevski, uuemas kõnepruugis Neeva Aleksandri katedraal.

4. Keila-Haapsalu suvitusraudteele, saksa keeles die Kegelbahn, mis võis ka keeglimängu rada tähendada. Sakslastele tähendaski.

5. Harju KEK. Kolhoosidevahelised ehituskontorid ehk KEKid tegutsesid üksnes Nõukogude Liidus, neist tublimad Eesti NSVs. Ja meie omadest oli suurima tootmisbaasiga just Harju KEK, mille mälumänguridki olid omal ajal pidevalt tipus või selle lähedal.

Koostanud Hillar Palamets

parimate tervitustega MTÜ Liivimaa Mälule

Tagasi üles