Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/04/10/555329t1hf85e.jpg)
Laupäeval Jõgevamaal Endla looduskaitsealal Männikjärve matkarajal kevadekuulutajaid otsinud Eesti Maaülikooli agronoomiat tudeeriv loodusfotograaf Meelis Kalev märkas tänavust esimest rästikut tuulest murtud männi juurte all peesitamas.
Kokku oli kella kolme ajal pärastlõunal seal päevitavaid rästikuid näha viis, aga kõik nad hoidsid end liigikaaslastest mõõdukal kaugusel.
Eesti roomajate süstemaatilises nimestikus on kirjas, et rästikud on väga paiksed loomad: nad elavad kogu elu ühes ja samas kohas ning liiguvad vaid 60–100 meetri raadiuses. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud.
Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes. Rästikute pulmamängud kestavad mai keskpaigast juuni alguseni, väiksed rästikud tulevad ilmale augustis.