Toomkiriku varemetes rullub lahti semiootiline põnevuslugu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomkiriku varemed.
Toomkiriku varemed. Foto: Margus Ansu

Sel neljapäeval esietendub Tartus Toomkiriku varemetes Vanemuise suvelavastus «Roosi nimi». Etendus põhineb Umberto Eco romaanil, selle lavastajaks on Tanel Jonas. 

Esimest korda Eesti lavale jõudev maailmakuulsa kirjaniku ja semiootiku, Tartu Ülikooli audoktori Umberto Eco romaan «Roosi nimi» (1980) ühendab endas põnevusloo, sissevaate keskaja kultuuri ja maailma ning semiootilise ristsõnamõistatuse.

1327. aastal saabub frantsiskaani munk koos noore noviitsiga Itaalia Alpides asuvasse benediktlaste kloostrisse, kus tuleb lahendada ühe munga kummaline surmajuhtum. Hakkab arenema kuritegude ahel, mille niidid viivad kloostri raamatukokku.

Lavastaja Tanel Jonas märkis, et möödunud aastal valis Oxford Dictionaries ingliskeelse väljendi post truth aasta sõnaks. «See tähendab, et me elame maailmas, kus tõde on minetanud oma tähtsuse, muutunud millekski vanaks, tolmunuks ja ebaoluliseks. Mina olen alati arvanud, et iha tõe järele on üheks põhiliseks käivitavaks jõuks. Kui tõde on nüüd miski, mis on möödas, siis kas me peame leidma endale uue käivitusmehhanismi? Või uue tõe?» küsis Jonas ka lisas, et lavastus räägibki otsimisest, leidmisest ja sellest, et otsides üht, võid leida hoopis midagi muud.

«Roosi nime» lavastaja ja dramatiseerija on Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, helilooja Priit Strandberg, liikumisjuht Marika Aidla.

Osades Andres Mähar, Karl Laumets, Jaan Rekkor (Eesti Draamateater, Endla), Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Priit Strandberg, Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Jaanus Tepomees, Leino Rei, Ardo Ran Varres, Raivo Adlas, Alo Kurvits, Artur Nagel, Rasmus Kull, Matis Merilain, Oliver Timmusk. Kaasa teeb Vanemuise ooperikoor.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles