Vabatahtlikud õppisid kalli-kalli selgeks päevaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlikud näitavad kaardil oma kodukohta. Vasakult Ana Lu­kava Gruusiast, Lucie Čiperová Tšehhimaalt, Barbara Lyson Poolast, Svitlana Vakulenko Ukrainast, Magdalena Idzik Poolast ja Gre­te Sarap Eestist. Pildilt on puudu Tom Boyle USAst.
Vabatahtlikud näitavad kaardil oma kodukohta. Vasakult Ana Lu­kava Gruusiast, Lucie Čiperová Tšehhimaalt, Barbara Lyson Poolast, Svitlana Vakulenko Ukrainast, Magdalena Idzik Poolast ja Gre­te Sarap Eestist. Pildilt on puudu Tom Boyle USAst. Foto: Margus Ansu

«Lucie, Lucie, kalli-kalli-kalli!» kilkab viieaastane tüd­ruk ümber tšehhitar Lu­cie Či­perová, kes on üks seitsmest Tartu asenduskodudes praktikal olevast vabatahtlikust. «Kalli, kalli?» mõistatab Lucie. Kasvataja tõlgib. «Kalli,» jätab Lucie meelde.


Kalli oli üks esimesi sõnu, mille seitse Euroopast ja USAst pärit vabatahtlikku eesti keeles ära õppisid, kui nad jõudsid veebruari alguses Tartusse, et olla siin kolm kuud abiks Tartu asenduskodudes.

Gruusia vabatahtlik Ana Lukava tunnistab, et enne Eestisse tulekut arvas ta, et lastekodulapsed elavad siin  puuduses. «Aga neil on kõik olemas: ilusad riided, mänguasjad, sülearvutid,» loetleb ta. Materiaalselt ei tunne lapsed millestki puudust. See, mida vabatahtlikud muuta ja mõjutada saavad, on mõtteviis, usub Lukava.

«Tahame lastele näidata, et see, kui nad elavad lastekodus, ei tähenda, et neil oleks vähem võimalusi elus läbi lüüa,» ütleb vabatahtlike meeskonna ainus eestlasest tugiliige, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Grete Sarap.

Universaalne keel

Ettevõtmise World at Home ehk «Maailm ukselävel» kaudu Eestisse tulnud vabatahtlikud tegelevad lastega 4-5 päeval nädalas 3–7 tundi päevas. Kahe kuu jooksul on nende päevadesse mahtunud kõike, alates inglise keele tundidest, õpitubadest ja kultuurideõhtutest ning lõpetades teatris ja veekeskuses käikudega.

Eesti keelt vabatahtlikud ei oska, kuid inglise keele, mõnede eestikeelsete sõnade ja kehakeele abil saab lastega edukalt suheldud. «Lapsed nagu mõistaksid mingit universaalset keelt. Nendega on lihtne suhelda,» kinnitab Ukraina vabatahtlik Svitlana Vakulenko.

Vabatahtlikud ei ole tegelikult sotsiaaltööd või mõnda lähedast eriala õppinud, vaid on täiesti tavalised muude, enamasti majandus- või tehnikaerialade tudengid.

22-aastane poolatar Barbara Lyson aga selgitab, et enamik noori läheb vabatahtlikuks soovist end proovile panna.
Rahvusvaheline sõber

MTÜ Vahtramägi Mäe-kodu juhataja Helle Siigur ütleb, et vabatahtlikud on asenduskodu rikastanud eri kultuuridega ning toonud laste argipäeva elevust. «Mõned lapsed on endale vabatahtlikust ka lähedase sõbra leidnud,» lisab ta.

Algatuse üks eestvedaja Kersti Vatter nendib, et vähemalt ühe rahvusvahelise sõbra saab iga laps. «Ja loodetavasti ka midagi palju enamat, mis neid edaspidigi elus innustab,» lisab ta.

Maailm ukselävel
• Ürituse «Maailm ukselävel» vabatahtlikud on abiks väikelastekodus Käopesa, MTÜs Joosepi Kodu, Mäe-kodus, Koidu keskuses, Tartu laste turvakodus ja Tartu kristlikus noortekodus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles