Koolijuhte pahandab linna palgapoliitika

Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi on üks neist, kes keeldus kollektiivlepingu ettevalmistamisel kaasa löömast. Foto: Margus Ansu

Mõni aeg tagasi Tartu linna ja haridustöötajate vahel allkirjastatud kollektiivleping on saanud õpetajatelt positiivset vastukaja. Saavutust varjutab aga tõsiasi, et juba teist aastat puudusid protesti märgiks sel teemal aruteludelt koolijuhid.

«Küsimus on põhimõttes,» põhjendas Tartu koolijuhtide ühenduse juhatuse liige ning Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi seda, miks tema kollektiivlepingu ettevalmistamises kaasa lüüa ei tahtnud.

Jõgi sõnul ei ole koolijuhtide ühendus rahul linna rahastamismudeliga, millega eristatakse kooliõpetajaid nende kvalifikatsiooni järgi, samal ajal kui riigi tasandil on selles loobutud.

Staaži eelistamine

Helmer Jõgi viitas Tartu kollektiivlepingu punktile, mille järgi on 1. septembrist õpetajate alamtasu piir 1050 eurot, aga vanempedagoogidel 1100 eurot.

Jõgi ütles, et selline süsteem kitsendab koolide vabalt kasutatava raha hulka. Tema sõnul ei tohiks linn nii täpselt palkasid dikteerida ning peaks lubama haridusasutustel palgaotsused ise langetada.

Õpetajate töötasude määramisel tuleks koolijuhi hinnangul silmas pidada rohkem nende aktiivsust ja töökoormust, mitte aga niivõrd staaži. «Küsimus on põhimõttes. Üks põhimõte on see, et kõrvalt öeldakse, kuidas sa pead maksma, teine põhimõte on see, et me otsustame koolis, kuidas me maksame,» sõnas ta.

Riigi tasandil vanempedagoogide atesteerimist enam ei korraldata ning kuna varem atesteeriti neid viieks aastaks, jääb neid aina vähemaks. Näiteks Jaan Poska gümnaasiumi 33 õpetajast on vanempedagooge praegu vaid viis.

Kuid leidub koole, kus vanempedagoogide osakaal on veel märksa suurem, mistõttu on ka sealsetes palgafondides mänguruumi vähem. «Osa on kurtnud, et ei tule lihtsalt omadega välja. Seega ei jää raha ka tulemustasustamiseks,» märkis Helmer Jõgi.

Ka Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles end olevat pigem koolijuhtidega sama meelt.  «Koolidirektoritel peab olema rahakotis raha, et tunnustada tublimaid õpetajaid,» lausus Teppan.

Osa on kurtnud, et ei tule lihtsalt omadega välja. Seega ei jää raha ka tulemustasustamiseks, märkis Helmer Jõgi.

Ta lisas, et õpetajaid tuleks premeerida näiteks nutikate või interaktiivsete lahenduste väljamõtlemise eest. 

Teppan nentis, et riik on siiski andnud omavalitsustele palgafondi kasutamisel küllaltki vabad käed ning otsus kollektiivlepingus palgaastmeid eristada sündis kokkuleppel haridustöötajate ametiühinguga.

Palk kindlatel alustel

Tartu haridustöötajate liidu esimees Kalle Kalda on Jõgi ja Teppaniga vastandlikul arvamusel. Tema leiab, et teatud põhialused õpetajatele palga maksmiseks kvalifikatsiooni järgi peavad säilima, vastasel korral tekib liigse subjektiivsuse oht.

«Kui kõik koolijuhid – ma ei pea siin silmas ainult Tartut, vaid tervet Eestit – oleks sada protsenti õiglased, sada protsenti ausad ja sada protsenti targad, siis poleks meil nende soovi vastu midagi, aga paraku on päriselu näidanud vastupidist,» ütles ta.

Kalda sõnul tuleb nii-öelda näo järgi lisatasu maksmist Eesti koolides veel väga palju ette, seetõttu seisavadki haridustöötajad jõuliselt ka selle eest, et õpetajatele tuleks koos kvalifikatsiooni lisandumisega kaasa õigus saada paremat palka. Muu hulgas leiab Kalda, et tegelikult pole direktorite käed sugugi ülearu seotud ning palgapoliitika põhiotsused langetatakse endiselt koolis.

Viimane aasta

Eesti haridustöötajate liidu esimehe ning Tartu maakonna haridustöötajate ametiühingu esindaja Reemo Voltri sõnul on õpetajate töötasude diferentseerimine kollektiivlepingus viimast aastat, sest järgmisel aastal on vanempedagoogidel oma ametijärgud juba läbi saanud. «Küsimus ongi, kuidas seda linna tasandil edasi reglementeerida, et koolides oleks mingi karjäärimudel ikkagi olemas,» ütles ta.

Voltri lisas, et läbirääkimised haridustöötajate ametiühingutes on veel ees ning kaalutakse mitut viisi.

Voltri sõnul on haridustöötajad kollektiivlepinguga laias plaanis rahul. Kõrgelt hinnatakse seda, et lasteaiaõpetajate palgad tõusevad kiiremini, kui riiklik meede ette näeb, aga ka seda, et kollektiivlepingus on klassijuhatamise eest makstava lisatöötasu alammäär, mida riiklikult enam ei eksisteeri.