Pildid ja video: ülikooli muuseum näitab kahesaja aasta vanuseid elektririistu

Tartu ülikooli kuulsa rektori ja füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva puhul näitab ülikooli muuseum üht oma unikaalsemat kollektsiooni: Eesti vanimaid elektri katseriistu, mis kuulusid 200 aastat tagasi Parroti füüsikakabinetti.

Kuigi haruldasi seadmeid saab näitusel uudistada klaasi taga, on muuseum kokku pannud ka rea mudeleid, mis on küll tänapäevased, ent aitavad lihtsalt mõista elektri tootmisega seotud keerulist maailma.

Ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk sõnas, et peamiselt jagub näitusel uudistamist lastele. Seal saab aimu näiteks sellest, kuidas töötavad elektri takisti ja elektrimootor ning nuputada, millised materjalid on juhid, pooljuhid või isolaatorid.

Oma käega saab katsuda ka miniatuurset horisontaalset Volta sammast, mille üks esimesi konstrueerijaid oli just professor Parrot. Alessandro Volta konstrueeris selle samba algselt vertikaalselt, ent horisontaalseks pööratuna oli tänapäevase patarei eelkäija tunduvalt töökindlam.

Just Parroti konstrueeritud horisontaalset Volta sammast kasutati vooluallikana maailma esimesel elektrimootoriga paadil, mida katsetati 1839. aastal Neeva jõel.

«Veel olulisem avastus, mille puhul võib kindlasti öelda, et Parrot oli esimene, oli see, et ta sai aru, mis Volta sambas toimub,» sõnas Rääsk. «Et tegemist on happe ja metalli vahel toimuva keemilise reaktsiooniga. Volta arvas hoopistükkis midagi muud.»

Rääski sõnul oli Parroti füüsikakabinet 19. sajandi alguses Venemaa kõige moodsam. «Parrot oli seisukohal, et asju, eriti loodusnähtuseid saab õppida ainult ise järele proovides, neid mudeldades. Selle tõttu ostis ta Euroopa parimatelt toonastelt meistritelt väga kalleid katseriistu ja mudeleid,» rääkis ta.

1820ndatel aastatel, kui Parrot korralise professori ameti maha pani ja siirdus Peterburi teadusteakadeemia akadeemikuks, oli selles laboris ligikaudu 500 katseriista, millest pea 70 olid Parroti enda täiustatud või lausa konstrueeritud.

Näitusel on väljas ka 1825. aasta 31. detsembri kuupäevaga kiri toonaselt ülikooli rektorilt Gustav von Ewersilt, kus ta annab Parrotile teada, et ülikooli on saabunud ühe krahvi poolt kirjutatud kaks füüsikaõpikut ning ehk võiksid need professorile huvi pakkuda. «Tõenäoliselt on see Parroti Tartu-perioodi üks viimastest kirjadest, mille ta ülikooli korralise professorina saab,» rääkis Rääsk. Muuseumil õnnestus TÜ füüsikainstituudi raamatukogust leida üles ka need kaks raamatud, millest kirjas juttu. Neidki saab näitusel näha.