Valitsuse otsustas tänasel kabinetinõupidamisel, et sundliitmisest pääsevad Keila linn, Luunja ning Nõo vald.
Nõo vald jätkab iseseisvana
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
6. juuli 2017, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks see ole muidugi rõõmusõnum, kuid samas ka suur vastutus sügisel valitavale Nõo vallavolikogule,» märkis Nõo vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja. Ta lisas, et iseseisvaks jäädes tuleb väiksel vallal end sügisel tekkivate suurte valdade keskel pidevalt tõestada.
«Nüüd on tuhanded pilgud pööratud Nõo vallajuhtide poole. Suur töö on veel ees,» lisas Järveoja.
Nõo valla iseseisvaks jäämisel andis suure panuse rahvaalgatuslik liikumine «Vali Nõo!», kelle eestvedamisel koguti kokku enam kui 2000 allkirja koduvalla iseseisvuse eest. Vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja lisas, et volikogu ja vallavalitsuse liikmed vahetasid küll aeg-ajalt «Vali Nõo» aktivistidega infot ning andsid ka nõu, kuid püüdsid end hoida rahva algatusel tekkinud liikumisest pigem eemal.
Võib-olla kõlab see liiga suurejooneliselt, aga antud olukord on küll demokraatliku protsessi musternäidis, möönis Jaanus Järveoja.
«See oli puhtalt rahva oma tahe. Protestiallkirjade hulk ja rahvahääletuse protsent kõnelevad enda eest,» lisas Järveoja. Nõo vallas ütles sundliitmisele «ei» 69 protsenti kogu valla valimisealisest elanikkonnast.
Ka ei pidanud rahvaalgatuse eestvedajad paljuks paluda kokkusaamist eelmiselt riigihalduse ministrilt Mihhail Korbilt, kellele mai keskpaigas ka Nõo vallarahva protestiallkirjad üle anti. Juuni alguses käisid «Vali Nõo» eestvedajad enda koduvalla meelsust ka Stenbocki maja ees ministritega jagamas.
«Paljud ministrid said Nõo rahva meelsusest alles siis teada. Võib-olla kõlab see liiga suurejooneliselt, aga antud olukord on küll demokraatliku protsessi musternäidis,» möönis Järveoja.