/nginx/o/2016/07/15/5625461t1ha563.jpg)
Külastusmäng «Unustatud mõisad» ootab suvisele ringkäigule neid, kes hoolivad vanadest mõisahoonetest ja -parkidest, huvituvad ajaloost ja arhitektuurist ning sellestki, kes on praegu need inimesed, kes neis mõisates elu sees hoiavad.
Neljal selle suve päeval 8., 22. ja 23. juulil ning 12. augustil on Eestis kokku avatud kakskümmend üheksa mõisakompleksi, kus hommikul kella 10-st õhtul kella 18ni leiab igal täistunnil aset giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud.
Et suures osas neist mõisatest asuvad koolid, korraldatakse nii koolide kui mõisate eripära rõhutamiseks paljudes kohtades kontserte, töötubasid ja muud huvitavat, mida tasub tähele panna.
Tartumaa ainus mõisakool, Vana-Kuuste härrastemajas paiknev Kuuste kool mängust sel suvel osa ei võta, ka mitte Tammistu mõis, kus asub perekeskus. Niisamuti ei ole tänavu mänguga liitunud Jõgevamaal asuv Puurmani kool ega Kuremaa loss. Mõisamängus osalemine nõuab kohapealsetelt inimestelt küllalt palju organiseerimist ehk aega ja energiat ning väikestes kohtades ei jõuta seda igal suvel ette võtta.
Siiski on Tartumaale mugavalt lähedal Valgamaal asuv Palupera ning Põlvamaal paiknevad Räpina ja Mooste mõis.
Ning kui Võrtsjärve alt üle Väikse-Emajõe Viljandimaale sõita, ei ole kättesaamatus kauguses ei Kärstna ega ka Õisu. Ilusaid mõisaid leiab ridamisi veel Viljandi lähistelt, Kesk-Eestist ning nii Harju- kui Virumaalt. Kõige kaugemal näib olevat Suuremõisa, mis asub Hiiumaal.
Varasemate aastate kogemused on näidanud, et külastusmäng tekitab osalistes lausa hasarti. See tähendab, et kui osta esimesest mõisast osalejaraamat ning asuda sellesse suve edenedes iga järgmist mõisa külastades templeid koguma, võib osa võtta loosimisest, võita meeneid või koguni kutse sügisel Mooste mõisas peetavale lõpupeole.
Mõisate kaardi ja mängu reegleid saab igaüks uurida www.moisakoolid.ee veebilehelt, kui klõpsata alapealkirjale «Unustatud mõisad».
Mäng Unustatud mõisad sai 2004. aastal alguse Viljandimaalt, kummutamaks suhtumist, nagu ei saaks mõisas moodsa aja nõuetele vastavat kooli pidada ning tuletamaks inimestele meelde, et varjulistes parkides paiknevad kaunid vanad hooned, kel on mäletamisväärt ehitajad ja ajalugu.