Teadlane võrdleb laululindude ilumeelt

Loomapsühholoog ja -semiootik Aleksei Turovski (vasakul) ning semiootik ja poeet Timo Maran Tartu Ülikooli raamatukokku üles pandud loomakujude näituse keskel. Foto: Margus Ansu

Saba liputav koer on ilmselt heas tujus, aga kui hända võngutab kass, võib sellest aimata vähemalt stressi, kui mitte agressiivsust. See on üks lihtsustatud näide Tartus konverentsi pidavate zoosemiootikute tööpõllult.

Reedel lõppes neljapäevane konverents, mis koondas Tartu Ülikooli raamatukokku üle 60 esineja Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Ameerika mandreilt, kõneldi näiteks ühistest joontest inimeste ja loomade suhtluses, samuti loomade eetikast ja esteetikast.

Viimasesse sukeldus eile keskpäeval algava loenguga Ameerika filosoof ja muusik David Rothenberg, kes küsis muu seas, miks laksutab ööbik lummavalt öö läbi, aga metsvint piirdub lihtsavõitu «sis-sis-sis-sisijuuga».

Samas on peetud ja peetakse mitmeid ettekandeid kirjanduse põhjal: kalade, lehmade, koerte ja lammaste kujutamisest raamatuis ning inimeste ja putukate suhetest eesti rahvapärimuses.

Teadusharud põimuvad

Zoosemiootika konverentsi korraldaja, Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur Timo Maran tunnistab, et puhtaist zoosemiootikuist võibki selle konverentsi raames rääkida vaid tinglikult, sest lisaks semiootikutele ja etoloogidele on kaasatud ka kirjandusteadlasi.

«Zoosemiootikas on raske tuua välja keskset uurimisteemat, kuid laias plaanis on õhus üldine küsimus, kuidas interpreteerida teisi loomi, kuidas mõista nende suhtlemist ja käitumist,» kõneles Maran. «Inimese mõju loodusele üha kasvab ja üha rohkem on hübriidset keskkonda, mida on tarvis analüüsida.»

Konverentsil loomaliikide sarmist ja liidrirollist ettekande pidanud zooloog Aleksei Turovski tõi Tartu Postimehele huvitava näite Tallinna loomaaiast, kus inimesed manipuleerivad kotkaga linnu moodi käitudes. Kui talitajad ulatavad kotkaste nähes üksteisele oksaraage, järeldavad linnud sellest, et on aeg hakata pesa ehitama.

«Võib-olla just tänu sellele on Tallinna loomaaia kotkad ühed paremini sigivad loomaaiakotkad terves maailmas,» muigas Turovski.

Kiimas kõutsi ei lollita

Milliseid märke aga anda kevadkiimas külakõutsidele, kes käivad su uksele ja autoradikale paha haisu tegemas?

Turovski arvates võiks abi olla sellest, kui hankida mingil leidlikul moel kolmandat-neljandat nädalat tiine emakassi uriini ja seda tõenäolistele märklaudadele piserdada. See annaks lootust, et isakass ei näe vajadust territooriumi märgistada.

«Inimesel endal ma muidugi kõutsidega konkureerida ei soovita,» lisas Aleksei Turovski.

Zoosemiootika

• Semiootika (kreeka sõnast semeion – märk) on teadus, mille keskseks uurimisobjektiks on märgid ja märgisüsteemid ning mis lähtub tõdemusest, et igasugune kommunikatsioon on märgiline.

Täpsemalt huvitub semiootika märkide ja märgisüsteemide tekkest, struktuurist, tähendustest ja toimimisest.

• Zoosemiootika on biosemiootika haru, mis uurib loomade omailma ja kommunikatsiooni semiootika vahendite abil.

Allikad: Tartu Ülikool, Eesti Semiootika Selts