Tartu kitsamad tänavad, mis tehti lumerohke talve ja tänavakoristusraha nappuse tõttu ajutiselt ühesuunaliseks, võivad edaspidi muutuda alaliselt ühesuunaliseks – selguse ja liikluse sujuvuse huvides, nagu põhjendas linnapea.
Ühesuunalisi tänavaid tuleb Tartusse juurde
Linnapea Urmas Kruuse viitas sel teemal rääkides, et ühesugust liikluskorraldust on juhtidel kergem meeles pidada, pealegi võimaldab see lahendada parkimisprobleeme linnajagudes, kus peaasjalikult mahub vaid tänavale parkima. Kruuse nimetas arutluses ka Vanemuise tänavat, kus parkivad autod võtavad palju ruumi.
«Arutatud on, põhjapanevaid otsuseid ei ole tehtud,» ütles Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmann. «Ilmselt on kodanikud rahulolematud. Paljud juhid ei ole võimelised kitsastel tänavatel sõitma.»
Selgem ja mugavam
Lukmanni sõnul võib pooltargumentidena välja tuua, et juhtidel on asi selgem ja autosid vastu ei tule, liiklemiseks on rohkem ruumi ja ei pea nii täpselt autot juhtima. «Mõni tunneb end kitsastes oludes autoroolis halvasti, olgu tänaval või parklas,» rääkis ta.
Vastuargumentidena tuleb tema sõnul aga arvestada, et ühesuunalisi tänavaid lisades tekib ristmikele topeltkoormus. Kahesuunalised tänavad aitavad liiklust hajutada, ühesuunalised koondavad. Iseasi, et kitsad tänavad ja parkivad autod on käsitletavad ka liikluskorraldusliku meetmena, mis aitab kiirust maha võtta ja sellega vähendada võimalike õnnetuste raskust.
Kas aga on õige põlistada piirangud, kui linnavalitsus ei suuda neli kuud aastas tänavaid korralikult lahti hoida?
«Eks me kaalume seda linnamajanduse osakonnas. See on koostööolukord linnapuhastusteenistusega. Mitte et linnavalitsus ei suuda, aga erinevatel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel ei tagata sellist tänava laiust,» ütles Lukmann.
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on küsimust juba arutanud volikogu linnamajanduskomisjon ja leidnud, et võib-olla oleks mõistlik panna neid märke üles alati 1. detsembrist ja võtta maha märtsis-aprillis. «Siis on kõigile teada, et neil 10–15 tänaval hakkab kehtima talvine režiim,» sõnas Haak.
Staažikas taksojuht Eino Haran ütles, et kõiki neid tänavaid, mis sel talvel olid ajutiselt ühesuunaliseks muudetud, ei oleks küll mõtet ühesuunaliseks jättagi, sest nende liikluskoormus ei ole suur ja väga palju neil ka ei pargita.
Haran märkis, et tegelikult olid tänavad ühesuunalised vaid poolikult: kes seal oma õuest välja sõitis, võis pöörata mõlemas suunas. Lukmann lisas, et just nii oligi, ametlikult ei olnud kõnealused tänavad ühesuunalised, lihtsalt ühest otsast oli sissesõit keelatud.
«Minu käest on halb isiklikku arvamust küsida, kuna mul on suur kogemus auto juhtimisel,» ütles Lukmann. «Mulle ei ole kitsad tänavad probleem, ei ole suured lumehanged, ei ole ka augud, sest ma ei sõida läbi veeloikudest, kui seal all võib olla auk. Väga paljud juhid aga ei oska ette arvestada, soov on saada korrektset liiklusruumi, aga tuleb arvestada olemasoleva liiklusruumiga.»
Tulevikuküsimus
Igal juhul on tegu tulevikuküsimusega, sest lõppenud talveks kehtestatud piirangud on kahe erandiga maha võetud.
«Telliskivi» jäi üles ühele Tiigi ja Kuperjanovi tänava vahelisele ühendusteele Feenoki poe juures. Veokite parkimispiirang jäi jõusse Nõlvaku tänava ehitusega seoses.
Lõppeva talve ajutised piirangud
Sissesõidukeeld oli kehtestatud:
• Piima (Kopli ristmikult)
• Kivi (Narva maanteelt)
• Põik (Raatuse ristmikult)
• Kooli (Näituse ristmikult)
• Nooruse (Ravila ristmikult)
• Ropka (Tähe ristmikult)
• Tähe (Pargi ristmikult)
• Ümera (Puusepa ristmikult)
• Struve (Riia ristmikult)
• Õnne (Võru ristmikult)
• Õnne (Kesk ristmikult Tähe suunas)
• Vaba (Kesk ristmikult Tähe suunas)
• Eha (Kesk ristmikult Võru suunas)
• Eha (Tähe ristmikult Võru suunas)