Eelmisel reedel soovis tartlane Triin Neps sõita Kuremaalt Tartusse ja kasutas Jõgeva maanteele jõudmiseks Palamuse-Kaarepere teed. Raudteeülesõidu kohal seisid aga kaubarongi viimased kolm vagunit ees ja ta pidi ligi pool tundi ootama. Miks see rong seal nii kaua seisis?
Miks seisis kaubarong Kaarepere ülesõidul nii kaua?
8. aprill 2011, 20:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase:
Ju ta ikka töö tõttu seisis. Raudtee ongi selleks, et seal rongid liiguksid või seisaksid, ja autodel on võimalik sõita siis, kui ülesõit on vaba. Need asjad peaks ikka niipidi käima.
Eks sellepärast hakataksegi Kaarepere viadukti ehitama, et tulevikus selliseid probleeme tasandada. See, et rong seisab ülesõidul ligi pool tundi, on muidugi väga harv juhtum, aga seda tuleb ette. Aga raudtee on ikkagi rongide jaoks.
Kui oli näha, et seisak venib pikaks, miks siis keegi autojuhte ei teavitanud?
Seda on keeruline korraldada. Jaamatöötajatel on oma tööülesanded, mis enamasti on seotud seisva rongi teenindusega. Kui jätta need ülesanded tegemata, siis see aeg pikeneb veelgi. Aga kordan, et sellised pikemad seisakud on üksikjuhtumid, mida ei saa välistada.
Inimene proovis ka Eesti Raudtee infotelefonilt teavet hankida, aga see ei vastanud.
Ütlen veel kord, et raudteel on eelisõigus rongidel – ja teistel on siin ainult kannatuse koht. Liikluseeskiri on ka nii seatud.
Küsimus on selles, et inimene oli infopuuduses, ta ei teadnud, kas ta peab ootama minuti või tund aega.
Ma ei oska niimoodi kommenteerida seda. Teadmata, millisele numbrile ta helistas.
Lõpuks õnnestus tal kätte saada Tartu jaamaülem, kes ütles, et ta on valel ajal vales kohas, ning soovitas tal Jõgeva kaudu ringi sõita.
Ma ei oska selle sõnastuse kohta midagi öelda, aga ma kordan veel kord, et raudtee on rongide liiklemiseks ja teinekord nad ka seal seisavad.
Inimene sõitiski lõpuks läbi Jõgeva ning jõudis koju 1,5 tundi hiljem. Ta saatis Eesti Raudtee üldmeilile samal õhtul ka järelepärimise, aga pole siiani vastust saanud.
Kirjadele vastamise üldine kord näeb ette, et neile võib vastata kuu aja jooksul. Inimestel on palju muidki tööülesanded, mis nõuavad täitmist. Kõike tehakse järjekorras, aga kindlasti ta saab selle vastuse.
(Pool tundi hiljem helistab Urmas Glase tagasi.) Kontrollisin üle ja eelmise reede õhtul oli tõesti sealkandis väga tihe rongiliiklus. Seda jaama läbis õhtul üheksa kaubarongi ja viis reisirongi, mis tähendab, et seal teist lahendust ei olnud.