Täna Tartus sprindivõistlusega alanud orienteerumise maailmameistrivõistlused on üks suur ja tõsine üritus, pidid nentima need, kes vaatamata viletsale ilmale kesklinna sattusid. Mitmed tänavad ja Toomemägi oli võistlusteks suletud, Raekoja platsil helendas aga kaks suurt ekraani, millelt sportlaste etteasteid vaadates ja emotsionaalset kommenteerimist juurde kuulates võis saada kõigiti toreda elamuse.
Pildid: orienteerujad rassisid Toome nõlvadel ja kohtasid pardiperet
1. juuli 2017, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlaste ette astusid orienteerumise kõige teravamad tipud maailmas. See on tõeliselt suur asi, et niisugune võistlus on õnnestunud Eestisse tuua, leidsid Eesti koondise liikmed. Kristo Heinmann, kes oli üks kolmest meeste arvestuses starti pääsenust, täpsustas veel, et nii väike riik, nagu Eesti, pole kunagi varem orienteerumise maailmameistrivõistlusi korraldanud ja kes teab, kas seda enam tulevikus juhtubki. Ürituse olulisust aitavad ehk mõista kümned maailma eri paigust kokku sõitnud kaameramehed, fotograafid ning enam kui 60 välisajakirjanikku. Kaugemad külalised on saabunud Lõuna-Koreast, Kanadast ja Uus-Meremaalt.
Pärastlõunal alanud sprindivõistlusel pääses starti 47 naist ja 64 meest. Vastavalt kvalifikatsioonitulemustele starditi minutiliste vahedega.
Korraldajad polnud võistlejaile asja kaugeltki lihtsaks teinud. Raekoja platsi alumisest osast tuli rühkida mööda munakivisillutist otse Toomemäele. Kes jooksis mööda Lossi tänavat, kes murdis otse Püssirohukeldri kõrvalt mäest üles, oli igaühe enese otsus.
Võistlus ei kulgenud päris ootamatusteta. Mitte kõik linlased polnud teadlikud võistlustest ja mõnel pool pidid korraldajad inimesi võistlejatest kaugemale juhatama. Mööda Vallikraavi tänavat jõe suunas liikunud pardimamma koos kolme pojaga ei teinud aga keelamisest välja ja sööstis otse võistluskeerisesse. Vilde kohvku juurde püsti pandud kontrollpunktis jäid nad jalgu õige mitmele sportlasele, kuid kõik läks lõpuks siiski õnneks ja vigastada keegi ei saanud.
Nagu öeldud, võistlesid Tartus maailma absoluutsed tipud. Naistest ei andnud teistele sõnaõigust varem viiel korral erinevatel distantsidel maailmameistriks tulnud Maja Alm Taanist. Võit Emajõelinnas tähistas talle kolmandat järjestikkust tiitlit. Saavutus tõi õnnepisarad silma nii talle endale kui juubeldavatele poolehoidjatele. Talle järgnes venelanna Natalia Gemperle ja pronksi viis samuti Venemaale Galina Vinogradova. Eestlannasi oli stardis kolm ja parima koha (26.) neist sai Liis Johanson. Evely Kaasiku oli 33, Kerstin Uiboupin 44.
Meeste võitjale Daniel Hubmannile tõi tänane võit juba seitsmenda maailmameistritiitli. Vaid mõne sekundiga kaotas talle prantslane Frederic Tranchand, kolmas oli Jerker Lysell Rootsist. Eestlaste parimana saavutas Kenny Kivikas 19. koha. Kvalifikatsioonis oma jooksus viiendat aega näidanud Kivikas lootis enda sõnul küll paremat tulemust, kuid jäi rahule ka selle saavutusega. Raido Mitt oli 36, Kristo Heinmann 41.
Tartu rada võistlejaile valdavalt meeldis. Kenny Kivikas ja Kristo Heinmann leidsid, et korraldajad tegid head tööd ning kontrollpunkte üles leida polnudki nii lihtne, ehkki nad mõlemad on ise tartlased. Naiste võitja Maja Alm kiitis võistluse vaheldusrikkust ja kinnitas, et temalgi polnud kontrollpunkte üles leida sugugi lihtne. «Selline metsa ja linna kombinatsioon oli väga lahe,» kirjeldas kuuenda koha saanud Šveitslanna Elena Roos oma seiklusi Toomemäel ja all-linnas. Meestest kolmandaks tulnud Jerker Lysell lisas, et ta on oma saavutusega sel raskel rajal väga rahul.