Galerii: Tartu ülikool pühitses rektori ametisse

Reede õhtupoolikul õhkus ülikooli peahoone aulast veelgi suuremat pidulikkust, kui tavaliselt. Järjekorras juba 85. Tartu ülikooli rektori inaugureerimisele saabus kohale president, kõigi Eesti ülikoolide rektorid, Tartu ülikooli akadeemiline pere, linnapea, maavanemad ja teisigi kõrgeid külalisi veelgi nii kaugemalt kui lähemalt.

President Kersti Kaljulaid leidis oma kõnes, et rektor Volli Kalm on juhtinud ülikooli nii, nagu peab. See pole lihtsalt maailma 350 parima ülikooli hulka kuuluv eestikeelne ülikool, vaid see on koht, kus vaieldakse oma vaidlusi eesti keeles ja selles keeles haritakse ka üliõpilasi. See on maailma ainuke eesti keeles õpetav universitas, rõhutas Kaljulaid.

Ülikoolil on väga head sidemed maailma tippülikoolidega ja ülikool ise on saanud viimastel aastatel palju tunnustust. Oluline on rahvusvahelistumine, aga sama oluline on hoida juuri maas, leidis president. Ta avaldas arvamust, et ka järgneval viiel aastal on ülikool heades kätes.

«Kindlat meelt, otsustamisjulgust! Ma seisan sinu seljataga,» lubas president rektor Volli Kalmule.

Seejärel andis Rektor Volli kalm ametivande ning president asetas tema õlgadele rektori ametiketi.

Inauguratsioonikõnes tänas rektor Kalm kõiki toetuse eest. Ta meenutas, et seisis viis aastat tagasi täpselt samas kohas ja soovis, et kolleegid oleksid ülikooli arendamisel heatahtlikud ning üksteisele abiks. «Viis aastat hiljem võin kinnitada, et nii on see ka olnud.»

Eraldi tänada soovis ta tänada neid ülikooli juhtkonna liikmeid, kes tema meeskonnas on töötanud. Need on teadusprorektor Marco Kirm, arendusprorektor Erik Puura, õppeprorektor Mart Noorma, endine õppeprorektor Martin Hallik või endine kantsler Andres Liinat. Tänu avaldas ta ka rektorivalimiste vastaskandidaadile Margit Sutropile, kellega väitlemine tõstatas ülikoolis olulisi diskussioone.

Ülikool kui institutsioon on maailmas kestnud üle 900 aasta. See on institutsioonina püsivam, kui mistahes poliitilised korrad, kõneles rektor. Ülikoolide kestvuse aluseks on olnud akadeemilistest väärtustest kinnipidamine.

Tartu ülikooli lähteseis järgnevateks aastateks on hea, leidis Kalm. Tehtud on suuri asju, mõned on pooleli, mõned on veel ees. Tartu ülikooli panus Eesti teadusesse on Kalmu kinnitusel natuke üle poole.Positsioonid rahvusvahelistes edetabelites ei saa olla eesmärk omaette, leidis Kalm, kuid tunnistas, kui hea on tunda seda, et viie aasta jooksul on ülikooli töö tõstnud teda rahvusvahelises pingereas enam kui 200 koha võrra.

Rektori arvates peaks ülikool oskama oma saavutustest rohkem rääkida. «Kohati on isegi üllatav, kui vähe teavad Tartus tehtavast suurepärasest tööst isegi ülikooli vilistlased,» nentis Kalm. Kuid ka ülikooli sees on tema nägemuse järgi vaja innovatsiooni. Eelkõige oskust omavahel paremini suhelda ja koostööd teha. Kalm avaldas ka kahetsust, et koos eelmiste rektoritega on lahkunud palju ülikooli juhtimise kogemust. Ülikooli arendamisega seotud inimesed võiksid olla ka edaspidi ülikoolile lähedal.

Oma kõnes heitis ta kivi ka poliitikute kapsaaeda. «Kui ma peaksin oma ametivandest taganema, peab mind minu ametist vabastama,» sõnas ta. Ta tõi näite, et ka riigikogu liikmed on andnud ametivande. Nad on koostanud arengukavasid ja võtnud vastu otsuse suunata üks protsent sisemajanduse kogutoodangust teadusse. Otsus on, aga selle täitmist ei ole. Selle asja nimi on poliitika, nentis Kalm.

Veel pidas Kalm oluliseks kasvatada mõistmist, et õppejõu ja teadlase töö on ühiskonna huvides. Et iga teadusesse investeeritud euro toob seitse tagasi.