:format(webp)/nginx/o/2017/06/30/6833019t1h3f35.jpg)
Jaan Tõnissoni Selts kutsub kõiki 3. juulil kell 12 Jaan Tõnissoni mälestuskivi juurde, et piiskop Joel Luhametsa palve ja ajalehe Postimees peatoimetaja Lauri Hussari pöördumisega meenutada Jaan Tõnissoni ning üheskoos kinnitada veendumust, et ideede ja aadete tähtsus pole meie elust kuhugi kadunud.
Jaan Tõnissoni mälestuspäev jätkub kell 13. 30 Raadi mõisa jääkeldri saalis ettekannetega. Kunagise kurikuulsa Patarei vangla võimalikust tulevikust räägib Tarmo Elvisto, Jaan Tõnissoni lapselapsest, kunstnik Kristiina Kaurist kõneleb Enn Lillemets ning Jaan Tõnissonist ajalehe Postimees omaniku ja toimetajana peab ettekande Krista Aru.
/nginx/o/2017/06/30/6833093t1h54e1.jpg)
Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, 20. sajandi alguse Eesti rahvusliku eneseteostuse juhist ja hilisemast Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud oma kodus ööl vastu 13. detsembrit 1940. aastal, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär - mahalaskmine.
Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni asjadega kohver.
4. juulil Tallinnast Venemaa vangilaagritesse evakueeritud vangide nimekirjast oli Jaan Tõnissoni nimi maha tõmmatud. On mitu põhjust arvata, et Jaan Tõnissoni ei viidud Eestist ära, vaid ta lasti koos vähemalt kolmeteistkümne teise vangiga lihtsalt maha. Dokumendid selle kohta puuduvad. Teadmata on ka, kus ta maha lasti ning kus on tema matmispaik.
Jaan Tõnissoni soov oli puhata kord Raadi kalmistul, tema enda poolt ostetud perekonna hauaplatsil.
Kuid seal Raadi hauaplatsil seisab vaid Jaan Tõnissoni sünnitalust, Viljandimaalt Mursilt toodud ja kunstnik Ain Ilvese kujundatud mälestuskivi.
/nginx/o/2017/05/21/6690581t1h7fee.jpg)
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)