Muusikust arborist ehitab kantrifestivaliks põlispuu latva lava

Priit Oks laulab, mängib ja ajab publikuga juttu. Ja teeb lavalt lahkudes veel paljusid vahvaid asju. Foto: Merike Lill

Raadi järve kaldapealsel jaanitule süütamise ajal esinema hakanud Folksell teeb augustis ajalugu: ansambli esilaulja ja kitarrist Priit Oks korraldab Urissaare kantrifestivali, mille algus on kavandatud Eestis esimesele puulatva ehitatud lavale.

Raadil bändi kuulanud ja selle lugude järgi tantsu keerutanud rahvas sai teada, et Karksi valla Univere küla Urissaare talus toimub kantrifestival kolmandat korda. «Oleme seda proovinud igal aastal arendada,» ütles mõni päev hiljem Tartu Postimehele muusik ja festivali peakorraldaja Priit Oks. «Sel aastal ehitame ladvalava.»

Lava 12 meetri kõrgusel

Praegu on uudne rajatis veel planeerimise, mõõtmise ja materjali varumise järgus. Kavas on ehitada maapinnast 12 meetri kõrgusele puu otsa platvorm koos toaga, mille ette verandale mahub üks või kaks muusikut. «Kuidas sellise väikese koosseisu esinemine nii kõrgel jõuab publiku ette – alt ei pruugi seda väga hästi näha olla –, on meile väga huvitav väljakutse,» ütles Oks. «Juuli keskel läheb ehitamiseks, siis saab kõik selgeks.»

Kahepäevase kantrifestivali kavas on 18. augustil tartlasest kitarrist Paul Neitsov, Jäääär ja üllatuslikud salooniesinejad ning 19. augustil Curly Strings, Lõõtsavägilased, Kukerpillid ja Folksellil põhinev majabänd.

Neist sobib kõige lahedamalt ladvalavale esinema Paul Neitsov, sest bändid on nii suured, et ei mahu puu otsa ära. «Pauliga ongi tehtud selline kokkulepe, et ta just seal avakontserdi teebki,» ütles peakorraldaja.

Arboristid tegutsevad

Mida ütlevad ladvalava kohta puude hingeelu tundvad arboristid? Vahest tekitab niisuguse rajatise ehitamine elavale klorofüllirohelisele tummale elusolendile valusaid kahjustusi?

«Ladvalava ehitamine ja sinna ka ööbimiskoha loomine on mõeldud looduskeskkonna väärtustamiseks,» selgitas festivali peakorraldaja. «Me peame põlispuid väga väärtuslikuks. Arboristide kojaga nõu pidades oleme mõelnud välja parimad kinnitusviisid, kuidas see oleks puule võimalikult kahjutu ja inimesele võimalikult turvaline.»

Oks lisas, et puu saab kahjustada umbes sama palju, kui ära lõigata üks viiesentimeetrine oks. «Suur puu tuleb sellega rahulikult toime,» märkis ta.

Arboristid teevad ühtlasi Urissaare talu põlispuudele raja, kus soovijad saavad latvadesse ronida. Tavakohaselt selgitatakse festivali teisel päeval võistlustes välja parim kantrimees ja kantrinaine. «Neile antakse erinevaid ülesandeid, mille hulgas tuleb ka puu otsa ronida,» ütles Priit Oks.

Oks on ka ise arborist. Ta on kaitsnud oma lõputöö sel alal Tihemetsas, peale selle on ta lõpetanud Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli loomakasvatuse õppesuunal ning Viljandi kultuuriakadeemia huvijuhi ja loovtegevuse õpetaja erialal.

Sõbrad ja vabatahtlikud

Urissaare kantrifestivali tegemisel toetub Priit Oks suuresti oma sõpruskonnale, kelle hulka kuuluvad ka ansambli Folksell muusikud. «Urissaare kantri on kõikide minu tegemiste ja minu sõprade tegevuste kokkujooksmispunkt,» märkis ta.

Ent tarvis läheb ka vabatahtlike abi. Sellekohane kuulutus on festivali kodulehel, kust on lugeda, et esimene talgupäev on juba 2. juulil. Pärast talguid on vabatahtlikke tarvis ka festivali ajal ja pärast festivaligi.

Ansambel Folksell astus Raadil üles viiekesi: Gloria Kadarpik (vasakult, viiul), Priit Oks (laul ja kitarr), Erki Uus (bass ja laul), Joosep Voolmaa (trummid) ning Martin Hanson (tamburiin ja laul). Foto: Merike Lill