Tartu raeplatsil kuulas täna keskpäevast kellamängulugu ja jäädvustas selle kaameraga endale austraallanna Astrid Bowler, kes on väga haruldane eestlanna: ta on maailmas üks kahest eesti rahvusest kariljonistist. Temaga kohtus teine haruldus, Tartu raekoja kariljoni projektijuht ja kariljonist Merle Kollom.
Raeplatsil kohtusid haruldased eestlannad, mõlemad kariljonistid
Astrid Bowleri kodulinnas Canberras on kellamäng hoopis teistsugune kui Tartus. «Meil on 55 kella, nii et me saame mängida palju rohkem alumisi noote. Helipilt on täielikum,» ütles ta.
Peale selle erineb tema kodulinna kariljon, mille kinkis austraallastele 1970. aastal Suurbritannia, Emajõelinna omast sellega, et on mehaaniline, siinne mängib aga lugusid arvuti abil. «Me saame mängida väga-väga vaikselt ja väga-väga kõvasti,» ütles ta.
Ja kolmas suurem erinevus on kellamängu asukoht. Tartus asub see raekoja tornis, Canberras aga selleks ehitatud tornis järvesaare peal, ümberringi park. Sealsest kariljonist kõlavad kontserdid tavaliselt kaks korda nädalas – kolmapäeviti ja pühapäeviti lõuna paiku – ning ka tähtpäevade ajal.
Astrid Bowleri kõrval annab Canberras kontserte kolm seeniormuusikut, üks noorem kariljonist ja mõned õpilasedki. «Praegu on meil kõigil puhkus, sest me lähme Hispaaniasse,» ütles ta. «Laupäeval algab Barcelonas maailma kariljoniföderatsiooni kongress.»
Austraalias 25. jaanuaril 1941 eestlaste peres sündinud helilooja, koorijuht, orelimängija ja kariljonist Astrid Bowler (aastani 1964 Romandi) käib Eestis iga kolme-nelja aasta järel. Sugulasi on Tallinnas, Põlvas ja Hiiumaal.