Pingipäev kutsub muutma õue elutoaks

Üle kolme nädala tagasi, 5. juunil viisid Vaksali linnaosas Vabriku 3 elanikud maja ette tänavale pingid ja toolid, et õppida oma naabruskonna inimesi tundma. Foto: Jaanus Tepomees

Juuni algul tõstsid Vabriku 3 elanikud maja ette lauad ja toolid ning valmistasid ette, mida õhtu jooksul koos teha, et ümbruskondsete inimestega saada paremini tuttavaks. Esialgu arvasid nad, et algatus eriti palju huvilisi kokku ei too. Üllatuseks käis õhtu jooksul läbi mitukümmend inimest, kes said osa muu hulgas kontserdist, hiina keele tunnist ning ühisest koogisöömisest.

Teiste naabrite hulgas tuli üks proua ja rääkis oma kassist, kes kipub ümbruskonna elanikele tuppa ronima. Kiisutüdruk Luuna harjumus oli kohalikele tuttav, ent see oli esimene kord, kui naine läks oma naabrite sekka pikemalt vestlema. 

Võõrad üksteise kõrval

Pingipäeva eestvedaja Eestis Kadri Lind selgitas, et õhtu juuni alguses oli katse, kuidas tartlased võiksid Amsterdamist alguse saanud pingipäeva vastu võtta. «Vabriku tänaval tuli hästi positiivne vastukaja majaelanike grupilt, kes seda korraldas. Nad tegid oma plakatid, panid need naabritele postkasti ja kutsusid ainult sama tänava elanikke, kes tulidki kohale,» rääkis ta. 

Eeloleval nädalavahetusel, 1.-2. juulil, kutsutakse kõiki kaasa lööma rahvusvahelisel pingipäeval. Eesti pingipäeva eestvedaja sõnul on liikumisel kaks eesmärki. Ühelt poolt – kuna linnas on anonüümsust rohkem kui maakohas, on tähtis, et need inimesed, kes elavad lähestikku, ei oleks üksteise kõrval nagu võõrad, vaid tutvuksid. Teine külg on kasutada avalikku ruumi, mis on kõigi meie oma.  

Selleks et pingipäev ei oleks nagu kodukohvikute päev, soovitab Kadri Lind mõelda veel sellele, mida saaks naabritega koos ette võtta.

Pingipäev pole üritus, millel oleks üks korraldaja, vaid see on kodanikualgatus, kus igaüks vastutab enda pingi ja tegevuse eest, ehk silmas peab pidama, et tegevusega ei rikutaks avalikku korda ega takistataks liiklust. Lisaks sellele, et oma maja ette viia laud ja pingid, on üks soovitusi pakkuda naabritele tükike kooki ja selle kõrvale teed. Kuna pingipäev ei ole kommertslik, paneb Lind südamele, et naabritelt ei peaks raha küsima.

Selleks et pingipäev ei oleks nagu kodukohvikute päev, soovitab Lind mõelda, mida veel saaks naabritega ühiselt ette võtta. Näiteks üheskoos lauamänge või sulgpalli mängida, luuletusi lugeda või hoopis mõni töötuba teha. «Võiks mõelda tegevuse peale, mis endale meeldib, või mis on sinu enda hobi, mida tahaksid teistega jagada,» lisas ta. 

Piknik Herne tänaval

Nendel, kes otsustavad pingipäevast osa võtta, tuleb oma üritus lisada algatuse rahvusvahelisele kodulehele aadressil benchescollective.com, et kõik teaksid, mis kellaajal ja kuhu külalisi oodatakse. 

Teiste hulgas on juba kirja pandud kaks algatust Supilinnas Herne poe ees. Laupäeval kella 18st on seal Supilinna lugude pink. Järgmisel päeval peetakse pühapäevapiknikut. 

Supilinna seltsi juhatuse esimehe Kristiina Praakli sõnul toimuvad sündmused just Herne poe juures, sest seda nimetavad supilinlased naljaga linnaosa raekoja platsiks. Nimelt on seal infotahvel, seltsi postkast ja tänavaraamatukogu. 

Linnavalitsus on muret tundnud, et pingipäeva tegevus võib üle linna minna massiliseks ja rikkuda tartlaste rahu. Pingipäeva eestvedaja Kadri Lind arvas, et kuna seda peetakse Eestis esimest korda, pole see veel nii rahvarohke, et võiks probleeme tekitada. Sellegipoolest peaksid inimesed tema soovitusel säilitama talupojamõistuse ja selge meele ning teistega arvestama.