Üks kaevandis toimetanud arheoloogidest, luude uurimisele keskendunud Martin Malve rääkis, et selles kohas asunud kalmistust polnud seni mingit informatsiooni. Tõsi, paljude välja tulnud luude lõhkumisjäljed osutavad sellele, et kopad on surnuaia pinnast hauganud ka varasemate teetööde ajal, kuid teadlasteni see teave jõudnud ei ole.
Asulakoha asemel kalmistu
Surnuaiale satuti peale Alatskivi-Kodavere kümnekilomeetrise maanteelõigu rekonstrueerimise tõttu. Selle raames rajatakse ka kergliiklustee ning kuna jupike sellest kulgeb üle kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kuuluva asulakoha, pidid arheoloogid paiga esmalt üle vaatama. Seda tegi OÜ Muinaslabori arheoloog Tõnno Jonuks, kes sattuski prooviks pinnast koorides üsna kohe peale esimestele inimluudele.
Jonuks märkis, et asulakoha kohta sai ta tegelikult infot üsna napilt, sest leiti vaid üksikuid potikilde. Seega on tema sõnul praegu natuke segane, mida see asulakoht endast täpsemalt kujutab. «Samas pole see päris haruldane, et keskaegne kalmistu on rajatud kunagise asulakoha peale, samuti on näiteks Viru-Nigulas,» märkis Jonuks.
Kergliiklustee võtab sel kohal enda alla umbes nelja meetri laiuse ning kolmekümne meetri pikkuse ala. Arheoloogid leidsid sealt ligi 70 matust ning kuna inimesi oli ka üksteise peale maetud, osutab see, et kalmistu oli kasutuses väga pikka aega.
Niiske pinnase tõttu olid luud väga halvas seisus, enamasti oli inimese luustikust alles vaid kolju ja toruluud, roided ja selgroog olid aga täiesti ära kõdunenud. Välja kaevatud luud viidi edasisteks uuringuteks Tartusse, kuid hiljem maetakse need Malve kinnitusel ümber. Kuhu, pole veel selge.