Kaitsealuse Postitee remonti saadab kohalike terav tähelepanu

Eilseks olid ehitajad jõudnud töödega kurvilisel ja künklikul teel Röövlimäe kanti. Üks sõidurada oli ehituseks kinni ja liiklust reguleeriti fooridega. Teisel sõidurajal tihendas tee aluskihti teerull.

FOTO: Margus Ansu

Kindlasti teavad paljud Tartu Postimehe lugejad vanal Tartu-Võru maanteel Põlvamaal Postiteeks kutsutavat teelõiku, kus vallatutes kurvides ja küngastel sõitmine võtab kõhust õõnsaks ja on elamus omaette. Mai lõpus alanud remont on pannud aga kohalikke elanikke pelgama, kas maanteeamet ei raja selle põneva maantee asemele järjekordset tikksirget «tapjakraavide» ja inetute metallpiiretega palistatud liiklusobjekti?

Nii see ei lähe, kinnitas maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal ja lisas, et nad püüavad maantee omapärast ilmet säilitada.

Taal rõhutas, et tee profiili ei muudeta, ühtegi kurvi sirgeks ei tõmmata. Tõsi, poole meetri kuni meetri võrra muutub ohutuse huvides laiemaks teekate, kuid seda olemasoleva muldkeha piires.

Vana kruusatee sai tolmuvabaks 1950. aastate esimeses pooles, mil sellele pressiti bituumeni ja killustiku segu. Hiljem on seda üksnes pinnatud ning parandatud auke. Tee seisund polnud kiita ja selleks otsustaski maanteeamet remondi ette võtta. Tööde käigus jälgitakse aga hoolega olemasolevat teejoont ja -profiili. Bituumeni ja killustiku segu alla paigaldatakse killustikalus, nagu kirjeldas Taal. Ta lisas, et mõnel pool taastatakse ka kinni kasvanud kraave, kuid ei midagi enamat.

Ehitus käib praegu samal maanteel ka Lahe ja Puskaru küla vahel. Mõlema ehituse tähtaeg on 21. august.

MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep märkis, et kohalik rahvas ja selle maanteelõigu sõbrad soovivad, et liiklusobjekt säiliks ehedal kujul. Tema sõnul oli ehitajatele üllatus, et tee on muu hulgas ka looduskaitse all. 

Tee profiili ei muudeta, ühtegi kurvi sirgeks ei tõmmata. Tõsi, poole meetri kuni meetri võrra muutub ohutuse huvides laiemaks teekate.

Seltsi liikmed on remondi üksikasjad maanteeameti ja ehitajatega läbi rääkinud ning Rätsepa hinnangul jõudnud kokkuleppele, et tee algupära säilib niipalju kui võimalik. 

Muu hulgas on ühing nõudnud seda, et truupidena ei kasutataks plastmaterjali, vaid betooni. Paari koha peal olid ette nähtud ka teepiirded, mis seltsi meelest teepilti risustaksid, ning amet loobus nende paigaldamisest. 

«Remont käib, rong liigub, ja eks me hoiame hinge kinni, kas kõik saab ikka selline, nagu plaanis,» rääkis Rätsep.

Vastse-Kuuste valla veebilehelt võib leida teate, et praegu looduskaitse all olev maanteelõik Liivalt Varbuseni on plaanis kaitse alt välja arvata. 

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti Eleri Laidma sõnutsi pole asjad päris nii. Lihtsalt kehtiv kaitsekorralduskava kaotab 2023. aastaks kehtivuse, mistõttu võib teelõik jääda kaitseta. Edasi saab minna nii, et koostada tee kohta uus kaitsekorralduskava või lähtuda arusaamast, et üks maantee ei pea tingimata olema looduskaitseobjekt, ning anda selle kaitse teiste institutsioonide kätte. 

«Amet on kaalunud, kuidas seda teha, ja oleme jõudnud plaanini anda see kohaliku kaitse alla,» märkis Laidma. 

Ta lisas, et ka ümberkaudsete valdade juhtide arvates oleks mõistlik kaitsta teed miljööpiirkonnana või planeeringutega. Kuna aga käib haldusreform, tekib küsimus, kas uus kohalik võim jõuab teekaitsega piisavalt tegeleda.

Tagasi üles