Tantsupeole saamiseks kõigeks valmis!

​Teisipäeval sõitis Tallinnasse nädalalõpul peetavale noorte laulu- ja tantsupeole Konguta kooli viienda ja kuuenda klassi segarühm Koogutajad. Peole lähevad nendega koos ka hoopis nooremad osalejad, nimelt tantsivad samas rühmas kolmanda ja neljanda klassi õpilased. See on nii, sest Konguta algkool on niivõrd väike, et ainult viienda ja kuuenda klassi lastest poleks vajaminevat kaheksat tantsupaari kokku saanud. 

Tantsuõpetaja Kaie Tali ütles, et alguses said nad kooli peale kokku kümme tantsupaari, aga kuna üks tüdruk otsustas peole minekust loobuda, jäi lapsi järele 19. Juhendaja sõnul tulevad kõik need lapsed kaasa ja tantsida saavad ka kõik.

Kogemused loevad

Kolmanda klassi lõpetanud Emili Külaots suuremate rühmas tantsida ei karda. «Ma arvan, et kõigil oli alguses raske tantse õppida,» ütles tüdruk. 

Ta lisas, et pärast pikka harjutamist said need selgeks küll ja siis oli palju lihtsam tantsida. Emili arvas, et iga tantsija peaks tantsupeol ära käima, sest see teeb kogemuse võrra rikkamaks. Suure publiku ees tantsida ta ei karda. «See on kindlasti tore!» ütles esimest korda tantsupeole minev tirts.

Madli Saarela lõpetas sel aastal algkooli, tüdrukule meeldib tantsimine, kuna see võimaldab saada uusi kogemusi. Madli sai tantsupisiku oma vanematelt, kes isegi tantsupeol käisid, ja vanaema tantsib tema sõnul endiselt. 

Varasemalgi tantsupeol esinenud Madli meelest on seekord kõige suuremaks erinevuseks see, et kohale minnakse üks päev hiljem, see tähendab, et pinget ja proove on vähem. Proovid aga võivad kesta kuni kaksteist tundi ja pärast nii pikka tantsimist on terviseprobleemid kerged tulema, märkis ta. Kõige enam meeldib Madlile aga laulu- ja tantsupeo rongkäik, sest siis saab kõigile lehvitada.

Teist korda tantsupeol

Kuuenda klassi lõpetanud Leene Pärtel ütles, et tema jaoks on tantsimine vabastav kogemus. Ta on tantsinud kuus aastat, alates esimesest klassist. Leene osaleb nüüd juba teisel tantsupeol. Oma esimest pidu ootas ta rohkem, sest kõik oli uudne. 

«Mõnes mõttes on raskem, kuna mõned ei suuda sammu pidada või samme nii kiiresti ära õppida,» rääkis ta, «aga kui harjutada, siis ei saa see väga probleemiks.»  

Otto Jaasi-Tamm oli eelmisel laulu- ja tantsupeol käies vaid üheksa-aastane ega osanud oodata, et seal tuleb nii palju tantsida. Lisaks oma tantsudele, mille proovid olid iga päev, tuli ära õppida veel saatetants. Koos oma rühmaga pealinnas Ristiku põhikoolis ööbimist peab poiss aga peol boonuseks.

Tänavu lõpetas Otto kuuenda klassi ning tantsimist jätkata ei kavatse. Ta on kindel, et tantsimine pole talle loodud, kuid oma heades tulemustes süüdistab ta karmi tantsuõpetajat ja nelja-aastast kogemust. Tantsimise asemel ootab Otto hoopis sõpradega koos olemist ja seda, et pärast paaritunnist jutuajamist ei pea koju lippama. 

Keerulisem repertuaar

Tantsuõpetaja Tali arvas, et sel aastal olid viiendate-kuuendate klasside tantsud keerulisemad kui varem. Tantsuõpetaja meelt ei heida, sest kui tantsud selgeks saavad, on rõõm kahekordne. 

Kui lastega kõvasti tööd teha, siis on tantsud alati õnnestunud.

Tali sõnul on väiksemaid ja suuremaid lapsi koos üsna keeruline õpetada. Kuna lapsed kasvavad erinevalt ning kolmanda ja kuuenda klassi lapsed on erineva pikkusega, on keeruline paare kokku panna. Ehkki Konguta kool on väike, on selle tantsurühm igal proovitud aastal peole saanud. Sel aastal minnakse juba kaheksandat korda. «Kui lastega kõvasti tööd teha, siis on tantsud alati õnnestunud,» sõnas õpetaja. 

Tali sõnul tuli sel aastal teha väga palju proove ja selleks korraldati koolis kahepäevaseid tantsulaagreid. Lastega tehti laagris kokkulepe: õhtul võid olla nii kaua üleval, kui soovid, aga hommikul peab rivis olema. «Iga kord, kui tantsupaus või vaheaeg oli, eelistati pikali olla,» meenutas tantsuõpetaja naerdes.