Jahmatav pööre: sulgemisohus Krabi kooli töötajate suhtes käib ulatuslik uurimine

Krabi kool.

FOTO: Sille Annuk

Kui Postimees kirjutas 23. mail ohust, et keerulise taustaga lapsi õpetav Krabi kool lõpetab ootamatult tegevuse, polnud ühelgi allikal, kes neis artiklites kooli tegevust ülistasid, aimu, et juba pea pool aastat on politseiuurijad küsitlenud sealseid õpilasi ning nende vanemaid. Põhjuseks kahtlus, et mitmed Krabi kooli töötajad on kasutanud laste vastu vägivalda.

Lõuna ringkonnaprokuratuur alustas juba jaanuaris kriminaalmenetlust võimalike kehaliste väärkohtlemisjuhtumite uurimiseks. Ent kui probleemsete lastega tegelevates koolides pole tavatud juhud, kui lapsed pahatahtlikult ise õpetajaid kõikvõimalikes ja võimatutes asjades süüdistavad, siis sel korral laekus avaldus politseile hoopis sotsiaalkindlustusametilt.

Ameti lastekaitseosakonna terapeudid viisid Krabi kooli õpilaste seas läbi teraapiat ning muutusid laste jutte kuuldes üha ettevaatlikumaks. Kuna kriminaaluurimine on pooleli, ei avalda sotsiaalkindlustusamet täpseid põhjuseid, miks politseisse pöörduti, ent Tartu Postimehele teadaolevalt leidsid terapeudid laste jutust viiteid füüsilisele ja vaimsele väärkohtlemisele kui ka füüsilise väärkohtlemisega ähvardamisele. Need juhtumid jahmatasid väidetavalt isegi kogenud spetsialiste. 

Mitukümmend tunnistajat

Lõuna ringkonnaprokuratuur kinnitas, et selline menetlus on tõesti käimas ning ringkonnaprokurör Terje Aleksašini sõnul on seni kogutud tõendite põhjal alust kriminaalasja jätkata.

«Hetkel on käsil aktiivne tõendite kogumise periood, mille raames on juba üle kuulatud enam kui 30 isikut nii tunnistajate kui kannatanutena,» teatas Aleksašin prokuratuuri pressiesindaja vahendusel. Ta lisas, et kuigi praegu ei ole kellelegi veel kehalises väärkohtlemises kahtlustust esitatud, on kogutud tõendite põhjal alust esitada kahtlustus mitmele isikule.

Täpset kahtlustatavate arvu, nende nimesid ega ka seda, kas tegu on õpetajate või tugipersonaliga, prokuratuur uurimise praeguses järgus ei avalda.

Tartu Postimees on viimase kuu jooksul vestelnud sel teemal mitmete asjaosalistega, nende seas ka laste ning nende vanematega, ning jutt sellest, milliseid võimalikke väärkohtlemise juhtumeid uuritakse, on paiguti väga vasturääkiv.

On neid, kes ütlevad, et näiteks sakutamine, laste peale karjumine ning neil käsivarrest haaramine on Krabi koolis tavaline, ent on ka õpilasi, kes nimetavad selliseid süüdistusi ühe koolikaaslaste rühma väljamõeldiseks.

Direktori jaoks arusaamatu

Ka Krabi kooli direktor Ale Sprenk väidab raudkindlalt, et ükski kooli töötaja pole lapsi füüsiliselt väärkohelnud. «Kindlasti mitte,» sõnas ta. «Ausalt öeldes ei saa ma üldse aru, mis toimub.»

Sprenk rääkis, et kuna teda ennast pole seni üle kuulatud, ei tea ta ka, milliseid töötajaid milles süüdistatakse. «Selle kohta ei oska ma praegu mitte midagi öelda, sest minuga ei ole mitte keegi sellest rääkinud,» sõnas ta.

Direktor möönis samas, et süüdistused teda ei üllata, sest kooli personali jaoks on õpilaste sedalaadi ähvardused igapäevased. «Nende (õpilaste – toim) jutt on kogu aeg selline: meid usutakse, teid ei usuta, mendid on meie selja taga,» rääkis Sprenk. «Kui me kogu aeg sellele jutule tähelepanu pööraksime, ei saaks me oma tööd teha.»

Kuigi maikuu lõpus kirjutas Tartu Postimees, et Ale Sprenk on otsustanud õpilaskoduga Krabi kooli sulgeda, siis eile sõnas direktor, et jätkab tegevust veel vähemalt ühe aasta. «Püüame üldsuse palvele vastu tulla ja jätkata,» teatas ta.

Samas on direktori sõnul juba mitu pedagoogi otsustanud koolist lahkuda ning kui sügisel õppetöö siiski jätkub, tuleb koolil leida uusi töötajaid. «Need on meie parimad õpetajad, raudvara, kes on siin olnud kooli algusest saadik,» rääkis Sprenk lahkujatest. «Nad ei ole enam nõus tööle tulema ja ütlevad, et nad lihtsalt ei jaksa enam, nad ei ole väärt sellist kohtlemist, nagu õpilased neid kohtlevad.»

Sprenk tõi näiteid, et õpilased hõiguvad õpetajatele roppusi, ei käi tunnis, loobivad õpikutega. «Või öeldakse, et sind peaks maha laskma, nii nagu Viljandis,» lisas direktor.

Sprenk pareeris taas kahtlust, kas olukorras, kus õpetaja päevast päeva sellise kohtlemise osaks saab, võis siiski juhtuda, et keegi neist kaotas enesevalitsuse: «Kindlasti mitte.»

Sulg sappa

Ajalehele on ka väidetud, et Krabi kool viskas õpilaste nimekirjast välja kuus last peale seda, kui nad käisid politseiuurijale ütluseid andmas. Ale Sprenk põhjendas kõnealuseid väljaheitmisi aga õpilaste talumatu käitumisega.

«Üks kamp käitus nii, et ei olnud võimalik koolitööd teha,» rääkis ta. «Nad ei käinud massiliselt tundides, huilgasid, lõhkusid, meil oli kõik segi pekstud.»

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg rääkis, et lisaks sellele, et käimasolev uurimine muudab ministeeriumi Krabi kooli suhtes ettevaatlikuks, teevad murelikuks ka koolist tulevad vastukäivad signaalid õppetöö jätkamise kohta. «See kommunikatsioon, mis väljapoole paistab, ei tee rahulikuks,» tõdes ta.

Rakaselg rõhutas, et ka ministeeriumil on kiiresti vaja selgust, kas kriminaaluurimise aluseks olevad juhtumid leiavad kinnitust või mitte. Tema sõnul on Krabi erakool olnud seni ministeeriumile oluline koostööpartner, ent kui selgub, et koolis toimuv pole seadusega kooskõlas, on ministeeriumil voli neile antud tegevusluba tühistada.

«Vajame kindlust, et see, mis seal toimub, on jätkuvalt turvaline,» lisas Rakaselg.

 

Ministeerium: sellist juhtumit pole Eesti koolides varem olnud

Jürgen Rakaselg

FOTO: Sille Annuk

Jürgen Rakaselg,

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert

Kui mistahes lasteasutuse puhul tekivad kahtlused laste vastu toime pandud tegude suhtes, on olukord meie jaoks erakordselt murettekitav. Oleme üsna raskes seisus, kui aus olla.

Kuna olen varem pikalt vanglas töötanud, olen palju puutunud kokku sellega, et kinnipeetav on väga usutava loo väga detailirohkelt välja mõelnud, ning see on kaasa toonud palju sekeldusi ja uurimisi. Kuid allikakriitika on politseil üsna kõrge.

Peaksime kooli töötajate au ja väärikust kaitsma viimase minutini, kuni ei ole tehtud süüdimõistvat otsust, aga see versioon, et lapsed mõtlevad kõik välja nii süsteemselt, et kogenud uurijad ja terapeudid ei saa sellest aru, on minu jaoks tänapäeva Eesti vabariigis võimatu. Niivõrd suur hulga osaliste puhul eeldaks sellise skeemi väljamõtlemine, et inimesed on aastaid harjutanud ja oma rolli sisse elanud.

Olen ise ministeeriumis töötanud viis-kuus aastat, selle aja jooksul on olen kokku puutunud kahe või kolme seda laadi juhtumiga. Aga neis kõigis on olnud üks konkreetne töötaja, üks konkreetne laps, üks konkreetne situatsioon. Sellist olukorda, kus kümneid lapsi on üle kuulatud või asi puudutab mitut töötajat, ei ole kunagi olnud.

Riigi peetavates erikoolides on tõenäolisem, et kehaline väärkohtlemine toimub töötaja suhtes. Koolis, kus õpib psüühikahäiretega lapsi ja süütenöör ongi lühem, võib seda juhtuda. Näiteks on olnud juhtum, kus töötaja ka tunnistas, et olukord oli tema jaoks hästi keeruline ja see on inimlikult mõistetav. Eriti kui laps on hästi provokatiivse käitumisega, solvab ja halvustab töötajat. See võibki kulmineeruda enesevalitsuse kaotamisega, mida ma ei saa õigustada, aga mis on inimlikult mõistetav.

Praegune haridus- ja teadusministeeriumi ametnik Jürgen Rakaselg on lisaks kunagisele Tartu vangla asedirektori ametile töötanud ka koolitajana, andes erikoolidele näpunäiteid, kuidas agressiivselt käituva lapsega toime tulla. Pildil viib Rakaselg (sinises) sellesisulist koolitust läbi 2012. aastal Tartu Herbert Masingu koolis. / Foto: MARGUS ANSU

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Tagasi üles