Peipsimaa orelite helid koonduvad festivaliks

Torma kirik keset suvist maastikku. Foto: Erakogu

• 26. kuni 30. juunini helisevad Lõuna-Eestis väikeste kirikute orelid

Peipsimaa orelifestival paneb pillide kuningad helisema jaanipäevajärgsel ajal ning enne noorte laulupidu Iisakus, Tormas, Lohusuus, Mustvees, Kodaveres, Räpinas ja Petseris. Kõik need kontserdid on kuulajatele tasuta.

Kirikusaalide muusikaelamuse eest on teretulnud aga publiku annetused kohalikele kogudustele, kes suure vastutustundega hoiavad korras oma vanu oreleid, mis kihelkonna rahvas ja mõisnikud on neile kunagi soetanud. 

Peipsimaa orelifestivali esinejad on Soomest, Sankt-Peterburgist ning loomulikult Eestist.

Orelifestival jõuab aga ka Tartu Jaani kirikusse ning ainult seal küsitakse piletiraha.

Kontserdid kuni juuni viimase päevani

Solist Inka Kinnunen. Foto: Erakogu

26. juunil annab Räpina kirikus ning 27. juunil Tartu Jaani kirikus kontserdi keelpilliorkester Collegium Musicum Lohjalt Soomest, solist on sopran Inka Kinnunen, dirigent helilooja ja kirikumuusik on Harri Kerko ning orelil Tartu Jaani kiriku organist Elke Unt.

Lohusuu kirikus saab 26. juunil kuulata noort Eesti organisti Arno Humalat, kes õpib Göteborgis. Temaga koos musitseerivad veel Sibeliuse Akadeemias õppiv klarnetist Erle Kont ning viiuldaja Saimi Kortelainen, kes on Elleri muusikakooli õpilne.

27. juunil saab Mustvee kirikus kuulata Eesti organisti Ene Salumäed, kes annab koos Eesti Filharmoonia Kammerkooris laulva Karin Salumäega kontserdi, mille kavas on Eesti heliloojate psalmimuusikat.

Lohusuu kirik. Foto: Erakogu

28. juunil panevad orelid mürisema Torma ja 29. juunil Iisaku kirikus rahvusvaheliselt tuntud vene organistid, oreliduett Dina Ichina ja Denis Makhankov.

Festivali lõpetavad 30. juunil Kodavere kirikus organist Elke Unt, kes on ühtlasi festivali korraldaja koos viiuldaja Katrin Nachtigalliga, kes töötab Soomes Kymi Sümfonietta orkestrandina.

Tõesti erilised orelid

Ülemöödunud sajandivahetusel, aastatel 1895 kuni 1903 tuli Peipsimaale oreleid nagu seeni pärast vihma.

Iisaku kiriku orel. Foto: Erakogu

Iisakusse osteti näiteks orel, mis on ehitatud Pariisi 1900. aasta maailmanäituse jaoks ja mille ehitas 1895. aastal firma H.Voit & Sons Durlachis, Saksamaal. Pill on eriliselt viimistletud, renoveeritud 2001. ja 2002. aastal ning täiesti originaalsena säilinud.

Lohusuus ja Tormas on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi algupoole tuntud Saksa oreliehitaja Walckeri orelid. Kodaveres esindab sama perioodi Saueri orel.

Neile oreleile on iseloomulik üleminek klassitsistlikult kõlataotluselt romantilisele. Tugevate karakteritega registrid klassitsistlikust ajastust kõlavad kõrvuti romantismi peenemate nüansivarjunditega. Seetõttu on need pillid justkui ajaloolised dokumendid sellest, kuidas pilli ehituslugu ja muusikaideaalid aegade jooksul oma arenguid on läbinud.

Just niisugused pillid suudavad meieni tuua enam kui saja aasta taguse autentse kõla.

Räpinas, kus jõukust kogus paberitööstus, on kirikus hoopis suur kontsertorel, mille on ehitanud eesti orelimeister Terkmann 1934. aastal. See pill esindab juba küpset romantikat ja registrite tämbrid annavad võimaluse orelilt välja võluda sümfoonilisemat väljenduslaadi.

Petseris asub Eesti maamärgina aga kirik, mis kontserdipaigana pakub rõõmu vene publikule. Sellesse kirikusse ehitasid orelimeistrid Kriisad oreli 1928.

Jaani kiriku organist Elke Unt on juba neljandat suve neis paigus orelifestivali korraldades seda meelt, et need pillid on kõik väärt nii heade muusikute kui publiku tähelepanu.